Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «Дэвид Болдаччи, Süütu»
Patrik Hedströmil ja tema kolleegidel Tanumshedepolitseijaoskonnast on olnud rahulik talv, ent kevade tulles hakkab asjujuhtuma. Jaoskonda saabub uus kolleeg Hanna Kruse, asulas hakatakse filmimakõmulist tõsielusarja „Fucking Tanum” ja taas kord leiab Fjällbackas asetvägivaldne surm. See, mis esialgu paistab tavalise autoavariina, osutubmõrvaks. Kui Patrik avastab seosed sarnaste juhtumitega üle kogu Rootsis,mõistab ta, et kurjategija südametunnistusel on tõenäoliselt rohkemgielusid. Veidi hiljem leitakse üks tõsielusarjas osaleja tapetunaprügikastist. Kas see jõhker mõrv on seotud nende tagaotsitavasarimõrvariga? „Murelind” on põnev, kaasahaarav ja põletavalt aktuaalnekrimiromaan, milles Patrik Hedström peab seisma silmitsi oma elu suurimaväljakutsega ja töötama paralleelselt kahe mõrvajuhtumiga, samal ajal kuitohutu kiirusega lähenevad tema ja Erica pulmad. CAMILLA LÄCKBERG (sünd 1974)on Rootsi menukaim naissoost krimikirjanik. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui30 keelde ja müüdud 55 riigis üle 15 miljoni eksemplari. „Murelind“ ontema neljas raamat eesti keeles
Ma sattusin Raudiku külla esimest korda siis, kui piiritsooni tulnud võõrast igal sammul valvati ja jälgiti, sest suur Nõukogude riik oli oma piiride puutumatuse pärast alalises hirmus. Mind võlus selle paiga kaunis loodus ja ahistas see, et seal peremehetsesid võõrastes mundrites inimesed, kes olid Eestimaa ja eestlaste peremeesteks saanud. Saatuse tahtel olen hiljem käinud Raudikul kümnete aastate jooksul, elanud kaasa selle rannikuküla allakäigule ja tundnud rõõmu, et lõpuks on elu selles kodututega asustatud külas hakanud ülesmäge minema. Ärgu otsitagu selles romaanis konkreetseid paiku ja inimesi, sest tegevus võib toimuda mis tahes põhjaranniku külas. Meie maarahva käekäik on poole sajandi jooksul selleks piisavalt ühetaoline olnud.
Fabian Riski rahvusvahelise bestselleri sarja kolmas raamat on õudustäratav lugu varastatud identiteedist ja sarimõrvadest.KUUMAL SUVEPÄEVALPolitsei jälitab kiirust ületavat autot läbi Helsingborgi tänavate. Sadamakaile jõudnud, jätkab juht sõitu Öresundi väina külma ja pimeda vee suunas.TRAAGILINE ÕNNETUSVrakist välja toodud laip osutub Peter Briseks, kes on üks linna rikkamaid tehnoloogiaettevõtjaid. Fabian Risk ja tema meeskond on kindlad, et tegemist on enesetapuga. Noor, rikas, edukas – Brise lihtsalt ei teadnud, kuidas abi paluda.JA SIIS LÄHEB KÕIK KÜLMEMAKS …Aga lahkamine paljastab midagi ootamatut. Brise oli õnnetuse hetkeks juba surnud. Ta oli kaks kuud tagasi jõhkralt mõrvatud. Tema keha on peaaegu ideaalses seisukorras kaheksateistkümne miinuskraadi juures külmutatud … Miski siin ei klapi. Ja kui piirkonnas tuleb päevavalgele rida teisi veidraid mõrvu ja kummalisi käitumismustreid, asub Fabian Risk asja uurima.
Need novellid räägivad Eestist pärit tüdruku Anna elust Londonis, leitud armastusest ja edasirännust mehe kodumaale Prantsusmaale. Vahepeal satuvad kummalistel asjaoludel Anna kätte tuntud professori märkmed, milles viimane plaanis kirjutada romaani oma 19. sajandil Inglismaale tulnud esivanematest. Annale ei anna märkmed rahu, ta otsustab kirjutada kadunud professori romaani valmis… omamoodi. Autor Mare Grau: „Need lood on kummarduseks Londonile, millel oli väga tähtis osa minu kujunemises. London on mulle teine alma mater, nagu Tartu ülikool oli esimene. Samas on mu lood võõramaalasest, kes on Londonis siiski vaid külaliseks paljude teiste võõramaalaste seas. Kuivõrd saab ta seal lõplikult koduneda? Ent kas ta lapselapselapsed enam üldse mäletavadki, kust nende esivanem on tulnud – võõrana nende maale? Need lood on omamoodi teekond, rännak iseeneseks saamise poole, matk läbi keeltepadriku. Need on ka kummarduseks Prantsusmaale, minu uuele kodumaale, ja mälestusmärgiks Vanale Euroopale, rääkides sellest, et me kõik oleme ühesugused inimesed sõltumata sellest, kus ja milllal me oleme sündinud. Vanad dokumendid aegade hämarusest kõnelevad meiega, kui osata neid leida ja kuulata.”
Понравилось, что мы предложили?