Книги, похожие на «Enn Kippel, Suure nutu ajal»

Selles kogumikus on ulmeajakirja „Reaktor“ 14 parimat juttu , mis ilmusid aastatel 2016 ja 2017.Need jutud viivad lugeja Eestisse, kus vorst on keelatud kraam ja puud võivad tappa, Eestisse, mille on lõhestanud raudtee ja kaks suurvõimu, Eestisse, kus ringi tatsavad zombid ja ka sellisesse Eestisse, millelt nõutakse suurde kosmoseprojekti „raketiliha“. Lugeja saab siin kogumikus heita pilgu jumalate igapäevaelule ja kuidas on elada, kui su naabriks on tulnukad või kui politseil tuleb üsna igapäevaselt rinda pista zombidega. Kogumikust leiab ajasilmuseid ja teistsugust tegelikkust nende taga ning saab süveneda interplanetaarsete suurkorporatsioonide mastaapsetesse võimumängudesse, milles lööb kaasa ka paar võib-olla mitte nii tähtsusetut musta hobust. Kogumiku lood toovad lugeja välja tema kivistunud kapslist ja tuletavad meelde – meie tegudel on tagajärg!Pea kõik selle kogumiku jutud viivad lugeja ulmekirjanduse pärusmaale – kohtumine tundmatuga. Ulmekirjanduse jaoks, mis asetab ju tegelased ja lugejad väljapoole tavapärast elu, on moraalsete ja sügavalt inimlike küsimuste esitamine väga hõlbus. Nii kohtab neid küsimusi ka käesoleva kogumiku juttudes. Ning lisaks fantaasialennule, põnevusele ja seiklusele on nii mõneski neist ulmejuttudest peotäis huumorit.Lood ja autorid:Kaido Tiigisoon, Juriidilised probleemidAndrei Samoldin, MüürJaagup Mahkra, Venuse sündJ. J. Metsavana, Das KulturkonfliktRait Piir, Pilvelinna bluusManiakkide Tänav, Liblikad pimedusestReidar Andreson, Nõnda kõrvalda kurjus enese keskeltMairi Laurik, Zombid tekitavad laipuMeelis Ivanov, PaljasjalgsedMiikael Jekimov, ÕnnepäevPiret Saul-Gorodilov, Prinditud (l)ootusedLeila Tael-Mikešin, Mustade Inglite ArmeeHeinrich Weinberg, MitmekihilisemMadis Seppam, Viimane lehm

Oskar Lutsu «Kevade», «Suve» ja «Sügise» vältimatu ja loomulik järg, mida tuleb pidada Tootsi-lugude viimaseks vaatuseks alapealkirjaga «Pildikesi raugapõlvest». Selleks kutsub meid oma saatesõnas üles Hando Runnel. Kuna O. Lutsu algkäsikiri pole säilinud, siis kutsus «Talve» ilmumine esile rohkesti poleemilisi vastukajasid, elevuses oletati koguni teadlikku müstifikatsiooni. Mainitud saatesõnas leidub fragmente Arnold F. Karu, väljamõtlemata ümberkirjutaja päevikust, mis heidab valgust sellele, kuidas Oskar Lutsu «Talve» käsikiri A. Karu kätte sattus ja missugune saatus seda viimaks tabas. Mida asjast ka ei arvataks, ilus kingitus igaks jõuluks on see «Talve» vastuvaidlematult!

Rikka Türgi ärimehe tütre prantsuse keele koduõpetajaks maskeerunud Nadina Talbort peidab ennast Konstantinoopolis ega tea, kuidas Inglismaale tagasi pääseda. Bosporuse kaldal istudes päästab ta mehe, kes põgeneb ujudes venelaste eest. Mehe ära saatnud, saab Nadina varsti teada, et suurvesiir ihkab teda oma kolmandaks naiseks.