Книги, похожие на «Juhan Kunder, Suur Peeter ja Väike Peeter»

Kõrgseltskonna ihaldatuim poissmees Charncliffe’i krahv on huvitatud Elaine Dale’ist. Krahv teeb Elaine’ile abieluettepaneku. Mehe hämmastuseks ei võta naine seda vastu. Ta ütleb, et krahv peab oma armastust tõestama, tuues talle Prantsusmaalt mööblit. Krahv leiab Pariisi lähedalt lossist Lynetta, keda piiravad verejanulised revolutsionäärid. Krahv toimetab neiu salaja lossist minema ning nad leiavad end Tuilleries’i paleest peakonsuli külalistena. Neil tuleb teeselda abielupaari. Krahv saab aru, et tema armastus neiu vastu kasvab tund-tunnilt. Ent ta ei ole vaba. Lubaduse murdmine põhjustaks perekonna skandaali, ent kuidas võiks ta kaotada Lynetta?

Luulekogu sisaldab sonette:Sirelite aeguPäikesevannValvelSinine terrassUnistusSuvelKas?HardumusHelged sonetidEkstaasHoiatusedMerilindÕhtudHeinamaarjapäevalValge väravLapsedAiadLahkumineKuuvalgeÜllatusKui esimesel päevalEhtidesLõokeMaardurandMa armastan su armastustUnetusSina ütledHilissuviEi raatsi lahku

Mika Waltari laiahaardeline ajalooline romaan „Turms, surematu” käsitleb ühe ajaloo saladuslikuma rahva – etruskide – allakäiku teiste Vahemere-äärsete rahvaste ajaloo taustal. Romaanis põimuvad tõde ja väljamõeldis, müstika ja reaalsus. Ometi tõdeb lugeja, et inimene on viimase kahe ja poole tuhande aasta jooksul jäänud samasuguseks inimeseks nagu ikka kõigi oma kirgede ja nõrkustega. Selles romaanis on esikohal inimesed ajaloo taustal, ajalugu omakorda kujuneb aga inimeste tegude varal. Nii nagu see on olnud ja jääb. Waltari on väga hea ajaloo tundja ja suur kirjanik. See kombinatsioon annab romaanile harukordse tõetruuduse ja vaba mõttelennu ühenduse, millest sünnib erakordne lugemiselamus.592 lk

Kirepi (Kostina) küla on mitmekultuuriline piiriala – Euroopa Liidu piir ja Peipsi järv jäävad jalgrattasõidu kaugusele. Lähedal Padakõrve metsades leidub jälgi noorema kiviaja asustusest. Siia asusid sajandite eest ümber vene vanausulised, kes elasid eestlastega kõrvu. Kolhoosikord hävitas nii vanausuliste traditsioonid kui eestlaste talukultuuri. Seda põnevamad on ajaloo jäljed looduses ja inimestes. Vahur Afanasjevi (1979) kümnes raamat on justkui Pythease maailmakirjeldus, temagi rändab mööda maad, ent ka mööda aega. Luulevormis lugudes kõlab võimsa üldistusena Eesti küla ajalugu ning tänapäev.Kaur Riismaa, toimetaja