Книги, похожие на «Elmar Salumaa, Süstemaatilise teoloogia käsiraamat ehk dogmaatika märksõnades»

Eesti Vabariigi taastuleku aegu ilmus meie avalikku mõtteruumi uus salapärane nimi – Fanny de Sivers (1920‒2011). Pärnus sündinud keeleteadlane, etnoloog, filosoof, esseist ja tantsija jõudis enne Teise maailmasõja puhkemist õppida Tartu Ülikoolis romaani keeli ja kunstiajalugu, ent abikaasa Hans Georg von Siversi päritolu tõttu olid nad sunnitud 1941. aastal Eestist lahkuma. Fanny de Sivers jätkas akadeemilisi õpinguid erinevates Euroopa ülikoolides, kuid unistas hoopis elukutselise balleriini karjäärist. Kuigi ta sooritas ka Breslau balletikoolis riikliku eksami, oli ta terviseprobleemide tõttu siiski sunnitud sellest teest loobuma. Tema koduks sai Pariis, kus ta elas 60 aastat. Aukartustäratavalt mitmekülgse autorina hakkas ta taasiseseisvumise järel avaldama Eesti ajakirjanduses artikleid väga erinevatel teemadel. Käesolev kogumik on esimene köide kolmeosalisena kavandatud Fanny de Siversi kogutud teostest ja see koondab kirjutisi sellistel teemadel nagu kristlik Euroopa, eesti vaimulaad, Maarja seotus kodumaa kui Maarjamaaga, Piibel, jumalaküsimus, jõulud jne. Lisaks artiklitele sisaldab kogumik Fanny de Siversiga tehtud intervjuusid, mis avavad tema põnevat isikut ja elukäiku.

Oh seda Iisraeli! See on kirev, väsimatult ringi sebiv inimeste kogum, kus kogu aeg midagi juhtub. Maa, kus kõrvalseisjad ei saa jätta omanina teiste asjadesse toppimata ja nende ellu sekkumata. Seal tekib ka raskeid olukordi ja leidub lohakust. Aga mis kõige olulisem – see on maa, kus peaaegu igal sammul on võimalik kogeda sellist südamlikkust ja hoolimist, mis võtab hingetuks. Selle nimel unustad ja andestad kõik vajakajäämised.Margit Prantsuselt on varem ilmunud “Minu Iisrael” ja “Kommenteeritud juudi anekdoodid”. Kolmandas Iisraeli kohta kirjutatud raamatus vahendab ta tõestisündinud lugusid peamiselt viimasest viieteistkümnest aastast. Sellesse aega jäävad ka tema enda Iisraeli-külastused ja kolm aastat kohapealset elu. Iisraeli ajakirjanduse ning oma ja sõprade kogemuse kaudu on ta talletanud suure hulga huvitavaid jutte. Mõned lood viivad meid ka Iisraelist väljapoole.Ja et Iisrael sai maikuus 2018 seitse aastakümmet vanaks, siis on selles raamatus täpselt seitsekümmend juttu.

Ivar Paulson (1922–1966) oli samuti üks neid andekaid noori eesti haritlasi, kes olude sunnil pidi võõrsile siirduma. Alustanud õpinguid Tartu Ülikoolis, jätkas ta neid Hamburgis ja Stockholmis, saavutades 1958 filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga Põhja-Euraasia rahvaste algelistest hingekujutelmadest. Gustav Ränga sõnul oli see “… nagu ukseks usundiajaloo külluslikku varakambrisse …”, kus ta jätkab uurimisi kuni oma ootamatu surmani 1966. Üheks tulemuseks oli ka käesolev teos (Stockholm, 1966), mis asetub Oskar Looritsa klassikalise “Eesti rahvausundi maailmavaate” ja nüüd ka Uku Masingu “Eesti usundi” kõrvale. Teose juhatab sisse üldusundilooline essee “Usust ja usundeist”, ulatuslik kirjanduse ülevaade peatub arusaadavalt aastal 1966. – Ei ole huvituseta sedagi teada, et Ivar Paulson avaldas 1951 ka luulekogu “Päikesele vastu”.

Josemaría Escrivá de Balaguer sündis 1902. aastal. Ta asutas 1928. a. katoliikliku organisatsiooni Opus Dei. Opus Dei lähtub õpetusest, et iga inimene saab oma igapäevases elus ja töös leida pühadust lõimides nii töö-, pere- kui ka oma vaimuliku elu. Oma tegevuse ja kirjutistega on Josemaria Escrivá jätnud olulise jälje 20. sajandi Katoliku kiriku ajalukku. 2002. a. kuulutati ta Johannes Paulus II poolt pühakuks. Käesolev raamat on tema teine eesti keeles avaldatav jutluste kogu. Josemaria Escrivá teoseid on avaldatud vähemalt 45 keeles.

Mis on aja ja ruumi olemus? Kus asume meie kosmoses?Kuidas avaldub kosmos meis endis?Neile olulistele küsimustele pakub vastust tunnustatud astrofüüsik ja menuteoste autor Neil deGrasse Tyson.Vähestel inimestel on meie päevil mahti kosmost põhjalikumalt tundma õppida. Tyson kirjeldab meile selle olemust ja arengut ning astrofüüsika ajalugu neis lühikestes ja ladusates peatükkides, mille lugemiseks on kerge aega leida ka tänapäeva kiire elutempo kõrvalt.SISSEJUHATUSViimastel aastatel ei möödu nädalatki, ilma et mõni kosmiline avastus jõuaks suurte tähtedega ajalehepealkirjadesse. Tundub, et massimeedia sisu üle otsustajaid on universum huvitama hakanud, aga põhjalikuma kajastuse põhjuseid tuleks ilmselt otsida avalikkuse kasvanud näljast teadusteemade järele. Selle kohta leidub piisavalt tõendeid: menukad teadusteemalised telesarjad, edukad ulmefilmid, kus mängivad esimese järgu tähed ja mis on ekraanile toodud tunnustatud produtsentide ja režissööride poolt. Viimasel ajal on oluliste teadlaste elulugudel põhinevad kinofilmid saanud lausa omaette žanriks. Ka teadusfestivalid, ulmeteemalised kokkutulekud ning teadusteemalised teledokumentaalid äratavad kogu maailmas laialdast huvi.Kõigi aegade enimteeninud filmi lavastanud režissöör valis loo sündmuspaigaks planeedi, mis tiirleb kauge tähe ümber. Selles mängib tuntud näitlejanna, kes kehastab astrobioloogi.* Enamikel teadusharudel läheb praegusel ajal hästi, kuid astrofüüsika valdkonnal veel kõigist paremini. Usun, et ma tean, mispärast. Mingil hetkel on igaüks meist öötaevasse vaadates küsinud: Mida see kõik tähendab? Kuidas see kõik töötab? Ja milline on minu koht universumis?Kui sul pole aega, et universumit tundma õppida kursuste, õpikute või dokumentaalfilmide kaudu, kuid soovid siiski tähendusrikast lühikokkuvõtet antud valdkonnast, siis on mul sulle pakkuda „Astrofüüsika inimestele, kel on kiire“. Sellest õhukesest teosest omandad põhiteadmised, mis aitavad sul orienteeruda kõigis olulisemates ideedes ja avastustes, millel tugineb kaasaegne arusaam universumist. Kui seeläbi suudad minu teadusvalla kohta asjatundlikult mõtteid vahetada ja sul tekib nälg enamagi järele, siis võin oma tööd õnnestunuks pidada.Peeter Helme soovitab: «Nõnda võib soovitada deGrasse Tysoni raamatut igale kooliõpilasele, kelle jaoks keemia ja füüsika on nürid ja mõttetud ained. Aga see on tõeliselt mõnus lugemine igaühele, tõmmates korraks tähelepanu kõrvale maistelt asjadelt ja pannes nägema asju suures – ja kui ma ütlen suures, siis ma mõtlen tõesti SUURES! – plaanis.» (ERRi Kultuuriportaal)Loe ka Delfi Elutarga raamatututvustust ning Forte raamatututvustust.