Книги, похожие на «Mairi Laurik, Süsteem»

Tõlkinud Kersti UntToimetanud Triin KaalepKujundanud Villu Koskaru440 lkKirjastus TänapäevSelles kogumikus on kohtunik Di juhtumid, mis varem ilmunud raamatutes “Hiina kullamõrvad” ning “Kohtunik Di töötab”.“Hiina kullamõrvad” toimub aastal 663, kui kohtunik Di otsustab Hiina pealinnast ümber asuda Penglai provintsi ringkonnakohtunikuks. Tema eelkäija sellel ametipostil, kohtunik Wang, on tapetud. Juba teel uude elukohta rünnatakse kohtunik Di saatjaskonda. Di asub lahendama mõrvalugu ning kohtub uurimise muuhulgas ärakaranud pruudi, filosoofi ja veidrate korealastega.Kogumiku teises pooles „Kohtunik Di töötab“ on kaheksa salapärast juhtumit. Muuhulgas uurib Di kahtlast enesetappu; pandimajapidaja, luuletaja ning akrobaadi mõrvu ja puutub kokku tatari sõdalastega. Raamatu lõppu on lisatud kõigi kohtunik Di juhtumite kronoloogia.Robert Hans van Gulik (1910-1967) oli Hollandi diplomaatiline esindaja Hiinas ja Jaapanis. Kohtunik Di Renjie oli reaalne isik, üks Tangi dünastia tuntumaid riigimehi, kes lahendas palju keerulisi juhtumeid. Peale selle, et tegu on kriminullide klassikaga, kirjeldavad kohtunik Di juhtumid värvikalt ja huvitavalt ka Vana-Hiina eluolu.

Jakob Mändmetsa 1927. aastal ilmunud novell.

Aivar Kivisiv on sündinud 1963. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1990. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoog-inseneri diplomiga. Kivisiv on olnud õpetaja, eraettevõtja ja projektijuht. Viimased peaaegu kümme aastat on ta töötanud Kaitseliidus. Tema esikromaan, poliitiline triller „Kolmas Vabadussõda“ ilmus 2012. aastal. Järgmisena ilmub 2017. aasta romaanivõistlusele kirjutatud triller „Eesti otsib superkangelast“.Andrus Kõre on sündinud 1966. aastal Jõgeval. Ta lõpetas 1992. aastal Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal. Kõre on olnud erinevates era- ja riigiettevõtetes juhtivatel ametikohtadel. Andrus Kõre on tänapäevaste vanglate kontseptsiooni üks autoreid ja esimene Tartu Vangla direktor, lisaks Viru ja Tallinna Vangla ning Läti Vanglakompleksi üks projekteerijatest. Hetkel töötab Kõre Silikaat Kinnisvara tegevjuhina.See raamat sündis tänu Andrus Kõrele, kes tegi mulle ettepaneku kirjutada avatavast Tallinna Vanglast, mis on täiuslikema lahendusega tänapäevastest Eesti vanglatest. Augustis 2018 nõustusin ma ettepanekuga, kui olin külastanud ehituse lõppjärgus olevat vanglat. Selle raamatu kirjutamiseks kulus pikki õhtuid ajurünnakuteks. Me ei piirdunud praeguse olukorra kirjeldusega, vaid arendasime visiooni edasi, milline võiks täiuslik vangla välja näha lähitulevikus nii tehnoloogiliselt ja kasvatuslikus mõttes kui ka maksumaksja rahakotti silmas pidades. Betoon on olemas ja uued nutikad lahendused teevad vangla ainult paremaks. Aivar KivisivSee raamat on nägemus lähituleviku vanglast, kus klaarivad arveid maffiagrupeeringu number üks ja kaks, kes on omavahel tülli läinud. Kõrgetasemelist vahenditeta vaidlust püüavad ohjata Tallinna Vangla töötajad, kellel esialgu pole üldse aimu, kelle vahel sõda käib.Nagu raamatutes ikka, on keeratud vint viimase peale. Kõike kirjeldatut, kaasa arvatud veel mitte rakendatud lahendusi vanglasüsteemis on teoreetiliselt võimalik paari aastaga praktikas ellu viia. Kinnipeetavate poolelt on selliste aktsioonide läbiviimine nii lühikeses ajaühikus sama tõenäoline, kui saada Viking Lotoga aastas kolm korda viis kuuest tabamust. Siiski, mõned ju võidavad jack pot`i…

Te viibite kunstinäitusel, näete seal eksponeeritud aktimaale ning mõtlete, et oleks õige põnev teada maalidel kujutatud naistest nii üht kui ka teist. Raamatus „Mõned kummalised naised“ pakub kunstnik ja kirjanik Toomas Vint teile sellise erakordse võimaluse. 2014. aasta kevadel Haus Galeriis eksponeeritud aktimaalid hakkavad raamatus kõnelema ja iga naine jutustabki teile oma meeliköitva loo.Raamat sisaldab 16 juttu ning 16 värvireproduktsiooni Toomas Vindi maalidest.

Meie selja taha on jäänud meeletu XX sajand. Sajand, mis algas Belle Époque’iga ja juhtis meid läbi kahe maailmasõja õuduste, totalitarismi massimõrvade ja poolesajandise külma sõja aatomi- ja arvutiajastusse. Sajand, mis algas auru, üksikute autode, esimeste elektrilampide ja unistusega lendamisest. Sajand, mis tegelikult tõi meid primitiivsest mullas sonkimisest räniajastusse – virtuaalreaalsuse, ülemaailmsete võrkude, geenitehnoloogiate ja geostatsionaarsete satelliitide ajastusse. Mis saab edasi? Kas me suudame samas tempos edasi minna või ootab meid tagasilangus, sest fossiilne kütus, see tagastamatu hiigellaen, mille baasil on sündinud ja kasvanud tänane tsivilisatsioon, hakkab otsa lõppema? Kuu Ordu on üks võimalik vastus… kuigi see eeldaks midagi, mis ümberringi vaadates ilmvõimatu tundub – terve mõistuse võitu. Kuu Ordu jätkab sealt, kus meil näib kõik pooleli jäävat – kõige kiuste lähevad nad Kuule, viivad seal läbi hulga ohtlikke katseid ja saavutavad ülekaalu aatomitehnoloogiates. Mõnda aega talutakse seda rahulikult, sest esiteks on neid käputäis ja teiseks saavad kõik sellest kasu. Kuid tasapisi hiilib suurriikidele kohale tõdemus, et Kuu Ordu ei ole enam pateetiline protest. Et nad on kosmose energiakülluses kosunud ja muutunud ohtlikuks. Kuu Ordu saab sellest ise ka suurepäraselt aru ja on omaltki poolt valmistunud – sõjaks. Ja 2061. aasta sügisel see algabki.