Книги, похожие на «Maniakkide Tänav, Surmakarva»

Ameerika kirjanduse klassik HERMAN MELVILLE (1818 – 1891) on maailmakirjanduse suurimaid merekirjanikke, milleks annab esmajoones alust ta monumentaalne romaan “Moby Dick ehk Valge Vaal”, ilmunud eesti keeles 1974. aastal “Varamu” sarjas. Mereaineline on ka lühiromaan “Benito Cereno”, mis kuulub kirjaniku keskmisse loomeperioodi. Teose aluseks on reaalselt toimunud sündmused, mis on lühidalt kirjas Ameerika kapteni Amasa Delano pikema reisikirja ühes peatükis. Nimelt toimus 1799. aastal Tšiili põhjarannikul ankrus oleval Hispaania orjalaeval orjade ülestõus, mille käigus tapeti laevaomanik ning laeva enda valdusse haaranud orjad nõudsid, et laeva kapten Benito Cereno viiks nad tagasi nende kodumaale, Senegali. Kuid kirjanik on mainitud sündmusi kasutanud üksnes ees-kujuna, luues nende alusel ühe oma ambitsioonikama ja muljet-avaldavama teose, milles teda huvitavad peamiselt kaks oma aja aktuaalset teemat – orjus ning vastuhakk..

Lisann oli üheteistaastane, kui temast sai maailmakuulsa bändi Dreamblue tulihingeline fänn. Nüüd, kaheksateistaastaselt, otsustab ta osaleda Dreamblue maailmaturneel, järgnedes bändile üheksasse riiki ja käies kolmeteistkümnel kontserdil. Oma teekonnal tutvub ta paljude värvikate kaasfännidega, leiab nii sõpru kui ka vaenlasi, satub täbaratesse olukordadesse ja hakkab mitmeid asju nägema uue pilguga. Reisi lõpuni ei kaota Lisann lootust, et täitub tema suurim unistus – kohata oma ebajumalaid silmast silma ja öelda nendele, kui palju ta neid armastab. „Armastusega fännidelt” on noorteromaan, mis pakub sissevaadet fännikultuuri ja tutvustab paljudele raskesti mõistetavat kirge, mis ühendab fänne nende iidolitega.

Romaani väljamõeldud tegelaskujude taustaks on kasutatud täiesti tõepäraseid lugusid elust Ingerimaal, Eestis, Soomes ja Venemaal. Selles on leidnud kasutust ingerlaste väga valusad mälestusi Ingerimaa küladest, Klooga laagrist, elust Soomes ja Siberis ning sõjajärgses Nõukogude Liidus.Praeguseks ajaks on meie sekka alles jäänud veel väga vähesed isiklikult 1943. aastal oma kodudest lahkuma sunnitud ingerlased. Õige varsti on nendestki vähestest saanud vaid mälestus. Ometi elab neist enamik edasi oma lastes, lastelastes ning lastelastelastes. Tuletades meelde ning kandes endaga pärandina kaasas seda nüüdseks juba unustusehõlma vajuma kippuvat lugu. Aegade lõpuni …