Книги, похожие на «Ann Granger, Surma puudutus»

Aastavanune laps satub üksinda võõrale planeedile. Kuid jääb sellest hoolimata ellu. Kui ta hiljem, kolmeteistaastaselt leitakse, pakub ta leidjatele palju peamurdmist – ta oskab asju, mida inimesed ei oska, käitub viisil, mis inimestest erineb. Ta esimene soov on see, et inimesed kiiresti lahkuksid.Sedapuhku pole Strugatskitel kõige tähtsamaks mitte ühiskond, vaid eelkõige inimene. On tore, kui inimene mõtleb teaduslikele avastustele ja inimkonna tulevikule ja võitleb selle eest – aga kui panna sinna kõrvale üks rikutud lapsepõlv? Kumb on tähtsam?Tsitaat teosest: «Juba viiskümmend tuhat aastat üritame me aru saada, mis me oleme, kuid seestpoolt vaadates seda probleemi ei lahenda, nagu ei ole võimalik iseennast juukseidpidi üles tõsta. Tarvis on ennast kõrvalt vaadata, võõraste, täiesti võõraste silmadega…» Just seda teevad siin ka Strugatskid – vaatavad inimest võõraste silmadega.

Daisy oli alati tahtnud olla originaalne, ekstravagantne, «metsik», nagu ta enda kohta ütles. Ta oli tahtnud elada eksootilistes kohtades, armastada ebatavalist meest. Kõike seda oli ta elus olnud ja kõik see oli kaasa toonud pettumust ja valu. Siis aga kohtas ta Teague`i, põhimõttekindlat ja tõsist meest…

„Nikorella ohkas: „Niisugune tore mees. Ja lapsuke on ka armas. Aga naine on tal kindlasti mingi vana nõid. Nägi vist aknast, et mees minuga rääkis ja muutus armukadedaks. Ja mis tal üldse hakkas? Istus köögis ja tegi süüa… No ja teinud siis edasi, miks ta teised sellepärast tuppa pidi kamandama? Tee ise oma neetud salatit, mutt!“ Kuigi ta naabrimehe naist ei tundnud, oli ta tema peale päris vihane. Miks pidi too kõik ära rikkuma? Oli tal kahju, et tema mees kellegi teisega rääkis?“ Naabrimees meeldis Nikorellale. Väga. Ja unistades sellest, kuidas hoopis tema ise mehega õnnelikult elada võiks, otsustab Nikorella kavalust kasutades naabrinaisest lahti saada. Igaveseks! Järg raamatutele „Kreeklase armuke“ ja „Kättemaksu ballaad“. Raamatule järgneb neljas osa „Taluvuse karikas“.

Rocana Brunt aitab oma nõol leedi Caroline´il salaja kohtuda mehega, keda neiu armastab. Siis öeldakse Caroline´ile, et ta peab abielluma Quorni markiiga, kes on seoses ühega oma paljudest armukestest täbarasse olukorda sattunud. Neiu süda on murtud, ent markii tahab oma naha päästmiseks otsekohe abielu sõlmida. Kaastundest ja sõprusest Caroline`i vastu, kes on nii õnnetu, nõustub Rocana oma nõo asemel altari ette astuma, et too põgenema pääseks. Tuntud autori kolmesaja kolmekümne üheksandas romaanis räägitaksegi sellest, kuidas kaval vahetus jääb märkamata kuni Rocana jõuab markiiga Pariisi, kuidas neiu avastab end ohtlikust olukorrast ning kuidas ta imelise, murdmatu loitsu abil leiab juhuslikult oma õnne.

Kogumik pastišše.