Книги, похожие на «Эдуард Вильде, Suguvend Johannes»

Elas kord naine, kes soovis endale kogu südamest lapsukest, kuid ei teadnud, kuidas teda leida. Nii läks ta vana nõia juurde ja ütles:„Minu südamesooviks on saada laps. Palun ütle mulle, mida peaksin tegema, et see juhtuks?“

“Praktikaaruanne” on tegeliku elu sündmustel põhinev pöörane retk läbi 1990. aastate Eesti ajalehe- ja raadiotoimetuste. Minajutustaja kirjeldab oma meeleheitlikke ponnistusi uurivaks ajakirjanikuks saamisel ning sel ajal, kui ta otsib vastust küsimusele, miks kõik ikkagi nii läks nagu ta läks, joonistub tema jutustusest välja ainulaadne pilt ühest olulisest muutuste ajastust Eesti Vabariigis. See kõik kokku on korraga nii ülimalt naljakas kui ka lohutamatult kurb. “Praktikaaruanne” on kiires tempos lugemine, mis peaks paeluma nii neid, kes armastavad Dovlatovit, kui ka neid, keda huvitab, mis ikkagi päriselt toimub ühe ajakirjandusväljaande toimetuses.

Romaan telesarja Downton Abbey stsenaristilt.„Damian Baxter oli üks Cambridge’i sõber. Me saime tuttavaks umbes siis, kui ma 1960ndate lõpus nii-öelda hooaega alustasin, see hõlmas kõiksugu peenemaid seltskondlikke üritusi. Tutvustasin talle paari sõbrannat. Nad võtsid ta omaks ja trallisime mõnda aega koos Londonis ringi.“Ligi nelikümmend aastat hiljem vihkab jutustaja Damian Baxterit ja parema meelega unustaks nende viimase katastroofilise kohtumise. Aga kui vanast sõbrast on ikka tore kuulda, siis veel põnevam on kuulda vanast vaenlasest, mistõttu võtab ta vastu rikka ja sureva Damiani kutse, mille järel too palub tal üles otsida kunagine sõbratar, kes väidab anonüümses kirjas, et Damian tegi talle hävitavalt mõjunud debütandiaasta jooksul lapse.Otsirännak viib jutustaja uuesti pöörasesse 1960ndate Londonisse, kus kõrgklassi vanemad üritasid tütardele head partiid leida, sellal kui keegi sokutas Madame Tussaud' vahakujude muuseumis toimunud ballil koogi sisse kanepit. See oli aeg, kus justkui kõik oli muutumises – ja oligi, kuid mitte alati oodatud suunas.„Lõpetamata minevik“ võimaldab Julian Fellowesil näidata end parimast küljest – see on romaan saladustest, seisustest ja maailmast muutuste keerises.

13. sajandil tundmatu islandi autori kirjutatud “Völsungite saga” põhineb oluliselt vanemal materjalil, mille juured ulatuvad tagasi vähemalt suure rahvasterändamise aega 5. sajandil. “Völsungite saga” on nn. vana-aja saagade korpuse kõige tuntum tekst, lugu lohetapja Siguršist ja Völsungite soo langemisest oli kunagi üldtuntud kogu Põhja-Euroopas. Sigurši loo tänapäeval tuntuim keskaegne ümberjutustus on keskülemsaksakeelne “Nibelungide laul”. Saagas antud pilt muinaspõhja eetikast ja elulaadist, või sellest, kuidas seda kõrgkeskaegsel Islandil mäletati ja ette kujutati, on rikas ja mitmekülgne ning pakub kõigele lisaks vaieldamatut kultuuriloolist huvi.