Книги, похожие на «Андерс де ла Мотт, Sügisroim»

Mahuka jutustuse aluseks ja inspiratsiooniks on eelkõige eestlaste kirgi üles kütnud džunglistaari-lugu. Autor oli nimelt üks neist, kes kaugel Malaisias igas mõttes ellu pidi jääma. Aga jutt pole kaugeltki mitte ainult džungliseiklustest ja läbielamistest. Autor kirjeldab nii otse kui kaude pigem paljudele nii tuttavat ängistuse tunnet vabaduse ja samas vabasetuse vahel elus üldse, nagu sümboliseerib ja osutab ka raamatu pealkiri. Džungliteema on üle kantud ka ühe naise igapäevasesse ellu ja tegemistesse. Jututamisstiil on katimurutarilikult tuttav, emotsionaalne ning sõna- ja mõttemänguline.

Stockholmis Skanseni loomaaias leiab ahmipuuris vääritu lõpu kriminaalse sündikaadi käsul Rootsi saabunud Kreeka gängster. Samal ajal kaovad Slagsta põgenikekeskusest kaheksa Ida-Euroopast pärit naist ja Stockholmi Lõunakalmistult leitakse jõhkralt mõrvatuna juudi emeriitprofessor aju-uurija Leonard Sheinkmann. Mis on neil juhtumeil ühist koltunud päevikuga aastast 1945? Ja kuidas see võiks olla seotud politseiuurija Arto Söderstedtiga, kes veedab oma suure perega puhkust Itaalias Toscana rannikul?Asjasse asub selgust tooma A-rühm komissar Jan-Olov Hultini juhtimisel. Näiliselt seosetuist juhtumeist moodustub võrk, mis ulatub üle Euroopa nii ajas kui ka ruumis.„Europa blues“ sai 2004 Taani krimikirjanduse auhinna (Palle Rozenkrantz Prisen) kui aasta parim rahvusvaheline põnevik. Aprillis 2005 oli teos nr 1 KrimiWelt-Bestenliste’s Saksamaal. Raamatu põhjal on valminud samanimeline 2-osaline telefilm (2012, BBC Four).Arne Dahlilt on eesti keeles varem ilmunud romaanid „Misterioso“ (2008), „Veresüü paine“ (2010), „Intimus“ (2011, kodanikunime Jan Arnald all) ja „Koos mäeharjale mingem“ (2012).

Viimane kord, kui sulle head ööd soovin, ei tea ma, et see on viimane kord. Kui oleksin teadnud, siis oleksin pannud hüvastijättu rohkem energiat. Aga mina ütlen, et lähen vist Ivani juurde magama. Sina ei vaidle vastu. Lased mu minema, pilk ekraanil, mina lähen, lähen, kõige viimast korda lähen sinu juurest ära. Arvan, et me näeme hommikul. Me ei näe. Me ei näe enam kunagi.Ühel hommikul leiab Carolina oma mehe voodist surnuna. Naine jääb väikese pojaga üksi ja on sunnitud alustama täiesti uut elu, vaadates samal ajal tagasi elule, mida elas seni.„Loodame parimat“ räägib ühe armastuse puhkemise, arengu ja ootamatu lõppemise loo kahe paralleelse narratiivina. Üks lugu räägib kahe noore inimese armumisest ja nende suhte arenemisest, teine – peategelase püüdest oma leinaga toime tulla. See on liigutav kokkulepe surma, kuid ka eluga: armastuse ja lapsevanemaks olekuga, moodsa suhte ja selle halastamatute ootustega. Lugeja saab jälgida Carolina elu kümne aasta jooksul, armumist ja leina, elu, mis vaatamata rangele plaanile otsustab olla hoopis midagi muud.Carolina Setterwall on sündinud 1978. aastal Rootsis Salas. Ta on õppinud meediat ja kommunikatsiooni Uppsalas, Stockholmis ja Londonis. Ta elab koos pojaga Stockholmis. „Loodame parimat“ on tema esimene romaan.