Книги, похожие на «Jeanine Stringer, Sügise õrnas embuses»

[…]Allee on hämar ja inimtühi – see vist mõjubki mu meeleolule ja ma ütlen poolvaljult, isegi õrnalt: „Loodame, et minu poisil on kõik hästi.” Siis mõtlen ma Agnesele – korraks kujutlen teda üsna selgesti teki all lamamas: ei tea, kas ta vasaku jala natuke moondunud varvas on teki alt väljas või mitte? – ja jälle libiseb härdusehoog nagu kerge puudutus minust üle.Istun pingile. Mul on siis nüüd poeg… Ent see kõik on minust kuidagi kaugel. Ma näen küll selgesti, kuid nii, nagu vaataksin binoklisse, mis on valepidi käes.[…]

On 1980. aastad, sügav seisakuaeg, mil ihalus välismaiste asjade, olgu selleks siis pildiga kustukumm või firmateksased, ei olnud mitte ainult soov omada ilusaid asju, vaid tunne, mis neid omades tekkis: et sa oled natuke „vabam“. Autor kirjeldab sooja huumoriga äsja pioneeriks võetud Mai katseid leida kompromiss koduse kasvatuse ja õpetajate nõudmiste vahel. Lisaks peab Mai hakkama saama talle kaela määritud rühmapäeviku täitmisega, kuid kuidas seda teha, pole tal õrna aimugi. Raamat pakub äratundmisrõõmu neile, kes sel ajal noored olid, ja avastamisrõõmu neile, kel polnud „õnne“ selles ühiskonnas elada.Elo Selirand (1975) on režissöör ja kunagine pioneeripäeviku pidaja. Ta on kirjutanud stsenaariume telesaadetele ja-sarjadele ning avaldanud mitu raamatut: „Tormpuudlane“ (2018), „Viimane laev“ (2017) ja „…kes pole kunagi söönud homaari“(viimased pseudonüümi Aliis Jõe all).

Reedetud armastus lennutab Luule, tagasihoidliku väikelinna õpetajanna, tööle Brüsselisse Euroopa Komisjoni võimukoridoridesse. Seal tuleb elukogenematul, pigem kunstiliste kui praktiliste kalduvustega naisel saada hakkama paljude keerukate olukordade ja eri rahvustest inimestega. Muu hulgas vaatab ta kogemata liiga sügavalt silma pikaripsmelisele prantsuse poisile, kes osutub õige kõrgeks ametnikuks. “Luule, ametnik” on jutustus maailma avastamisest ja taltsutamisest ning eneses selgusele jõudmisest. Aile Alavee armastab eri maailmu, proovib järele eri elusid, kombib nende habrast luulelisust ja sügavat naljakust, püüab painutada keelt kõike seda kajastama ning jagab oma kirjutatud lugusid hea meelega teistegagi. “Luule, ametnik” saavutas kirjastuse Tänapäev 2011. aasta romaanivõistlusel III koha.

Buclingtoni hertsog on elevil ja rõõmus, kui saab teada, etAustria keisrinna Elizabeth tuleb Inglismaale ja peatub nädal aega temaesivanemate majas, et minna siis edasi Towcesteris üüritud majja krahvSpenceri koertega jahti pidama. Hertsogile meenub, et kui keisrinna viimatiInglismaal käis, olid tal oma hobused kaasas ja mees otsustab valitsejannatüllatada, ostes tema saabumise puhuks Ungarist hobuseid. Hertsog kavatseb ise Ungarisse sõita, ent kuninganna saadab ta enda esindajanaTaani ühele tähtsale tseremooniale. Leskmehest hertsog oli nõustunud omaainsa tütre leedi Aletha Ungarisse kaasa võtma ja neiu on reisi ärajäämisetõttu äärmiselt pettunud. Hertsog saadab enda asemel Ungarisse omausaldusväärse mõisavalitseja, kes hoolitseb kodus kõikide tema tallide eest.Kohe, kui hertsog on lahkunud, otsustab leedi Aletha, et keegi ei takista talUngarisse sõitmast ja ta kavatseb end näidata alles Calais'-Viini rongis, kushertsogi mõisavalitsejal oleks teda võimatu tagasi Inglismaale saata.