Книги, похожие на «Барбара Картленд, Südame võluvägi»

Õigupoolest peakski alustama vist sellest, et belglast kui rahvust pole üldse olemas, kirjutab Hanna Miller oma arvukate fotode ja veel arvukamate lõbusate igapäevaelu seikadega teejuhis Belgia kultuuri, arhitektuuri, ajalukku, tänapäeva ja kööki. Küll on aga olemas Belgia Kuningriigi kodanikud, keda nimetatakse belglasteks. Pole olemas ka belgia keelt, vähemalt korrek- tses lingvistilises tähenduses mitte. Küll aga on vaieldamatult olemas kodumaa-armastus ning vähemalt osal elanikkonnast tugev soov säilitada status quo ́d ehk siis Belgia Kuningriiki selle praegusel kujul. Umbes kakskümmend aastat tagasi esmakordselt Brüsselisse sattudes jättis see linn mulle veidra mulje. Otse kesklinnas võis näha räämas ja lagunevaid fassaade, mahajäetud maju, katkisi aknaid. See kõik oli kuidagi sürrealistlik ja kohati tekkis tunne nagu oleks siin sõda alles „eile lõppenud“. See tunne tuleb vahel tagasi veel tänagi, vaatamata moodsale Brüsseli Eurokvartalile, kus ehitus ja remont vist kunagi ei lõppe. Ometi jääb kripeldama tunne, et sel maal on pakkuda rohkem kui näitab tänavapilt ja poliitikauudised, on oma peidus pool… On belglaste endi elu, mida tahaks näha ja kogeda, veidigi tundma saada, olgu või riivamisi. See välismaalaste igipõline soov mistahes maal… Ning siis see võimalus avanes – ja avaneb kõigile. Hanna Miller on hetkel Belgias elav eestlannast reisikirjanik ja – ajakirjanik, tänu kelle viimastel aastatel ilmunud kümnete ajakirjaar- tiklite on Belgia eestlastele tuttav mitte ainult läbi Euroopa Parlamen- di ja poliitikute tegemiste. Varem on Hanna Millerilt ilmunud raamat “Viini fassaadide taga. Autoga Austrias”.

«Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suure rahvuse hulka. Korsiklased tahavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et ei jää muud kui neile järele anda.» See lause «Colombast» peaks eestlasest lugejale nii mõndagi ütlema. Eks meiegi pahanda, kui meid kusagil maailma metropolis mõne teise suurrahva hulka arvatakse. Olgu meie raamatuke meenutuseks, et mitte ainult meie ei püüdle suveräänsuse poole. Nüüd, lugenud läbi Prosper Merimee «Colomba», saab ehk meilegi mõistetavaks, miks Korsikal endistviisi kõlavad paugud ning aeg-ajalt lõhkeb nii mõnigi pomm. Lauri Leesi Raamat sisaldab prantsuse romantismi silmapaistva esindaja Prosper Merimee kaks jutustust – «Colomba» ja «Carmeni».

Winston Grahami „Poldarki” sarja teises raamatus on vaesestkaevuritütrest Demelzast saanud Ross Poldarki kaasa. Ta võiks pidada ennastõnnelikuks naiseks, ent paraku panevad perekonda tabanud rängad sündmusedproovile nii tema abielu kui ka armastuse. Õhus on ärevad ajad. Prantsusmaalon puhkenud revolutsioon ja Inglismaal on kuningas hulluks läinud, kamajanduses pole olukord kiita, üks kaevandus teise järel suletakse ja maadvõtab üha kasvav viletsus. Samal ajal kui Ross asub õiglustundest ajendatunakaitsma kaevanduste huve, teeb Demelza omaenda õilsate tungide ajel mehe seljataga asju, mida peab õigeks, ent millest vallanduv sündmuste ahel päädibkrahhiga. Kas Demelza suudab ehitada silla üle enda ja oma abikaasaerimeelsuste kuristiku, enne kui sellesse upub kogu nendeõnnelootus?„Demelza” on Winston Grahami 12-osalise ajalooliste romaanidesarja teine raamat. Sarja esimeste osade põhjal on valminud populaarne BBCteleseriaal. Kirjastuses Varrak on ilmunud ka „Poldarki” sarja esimene osa„Ross Poldark.

Ühes Tallinna korteris leitakse tapetud naine. Lähedase ootamatu surm lööb kellel tahes jalad alt, kui sa saad aga ka mõrvasüüdistuse kaela ja sinu juttu ei usuta? Politseinikud seevastu arvavad asja uurides, et nad on pidevas vastutuules. Kas asja uurimist segab ühe uurija eraeluprobleem?