Книги, похожие на «Henri Murger, Stseene boheemlaselust»

Kui Andres Västrik viimati kalal käis, tõmbas ta välja suure havi, kaheksakilose, roostes landid rippusid armilise lõua küljes. Kuid seekord tõmmati vanapoiss ise välja ja landi otsas siputas seega 90 kilo pohmellis testosterooni. Palju ei puudunud, et ta oleks trofeeks tehtud ja teistele hoiatuseks sabapidi üles riputatud. Koos dzhiif Reinu-, äpardunud gängiliikme Kalle- ja kümnete teiste jipi-aiee-dega.

Ei tohi lõpmatult mõtelda olnule, piinata end mõtetega ebaõnnest. Parem minna edasi, heita õlgadelt üleelamiste koorem. Sel juhul naeratab sulle õnn ja kõik läheb korda.

„Poiss, vaata, siin möödus sinu lapsepõlv,“ ütles ema.See lõikas hinge.„Kas see on siis lõppenud?“ ei osanud Kolla midagi targemat öelda.„Niigi pikaks veninud. Ammu oli aeg, et lõpeks.“Poisid on suureks kasvanud. Dokumentaalmuinasjutu (autori žanrimääratlus) viimane osa viib lugeja 1960.–1965. aastate Supilinna, andes tollasest elu-olust sama värvika pildi nagu triloogia esimestes raamatutes „Supilinna poisid“, „Supilinna surmad“ (mõlemad 2012), „Supilinna armastajad I osa“ (2013).