Книги, похожие на «Джон Ле Карре, Spioonide pärand»

Allutanud teadusliku ülemvõimu abil kogu Galaktikaimpeeriumi, tunneb Esimene Asum end kindlalt. Psühhoajaloolase Hari Seldoni plaan Galaktika päästmiseks tundub teostuvat. Kuid siis astub tema vastu välja üksainus inimene, Muulaks kutsutud olend, kel on võime muuta inimtundeid ja pöörata nende meeli. Ta alistab Esimese Asumi ja Seldoni Projekt on hävimas.Jäänud on salapärane Teine Asum, kõigi otsingute eesmärk. Muul peab selle leidma, et lõplikult vallutada Galaktika. Need ustavad, kes on Esimesest Asumist peale alles, peavad selle leidma hoopis teisel põhjusel. Aga kus see asub? Vastata ei mõista keegi.Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov (1920–1992) jutustab oma triloogiaks mõeldud raamatusarja kolmandas osas salapärase Teise Asumi otsimisest alguses Muula ja seejärel Esimese Asumi poolt.

Maailmakirjanduse romaanivaramusse kuuluv teos Tatjana Hallapi tõlkes.

Maailma nupukaim detektiiv, Agatha Christie romaanide „Mõrv Idaekspressis” ja „Surm Niilusel” legendaarne tegelane Hercule Poirot naaseb Sophie Hannah’ romaanis „Kingfisher Hilli mõrvad”, et lahendada uus põrgulik müsteerium.Poirot sõidab Richard Devonporti palvel elitaarsesse Kingfisher Hilli elurajooni tõestama, et Richardi kihlatu Helen ei tapnud tema venda Franki. Juba bussis hakkab juhtuma ülimalt kummalisi asju, mis tekitavad Poirot’s kahtlusi. Tema hirmud leiavad kinnitust: esimene mõrv ei jää viimaseks ja tal tuleb hakata kahtlusaluseid ükshaaval välistama.Ajal, kui süüdimõistetud Helenit ootab võllas, püüab Poirot ohtrate keerdkäikude kiuste välja selgitada, kes ja miks õigupoolest mõrvas Frank Devonporti, keda kõik armastasid.Sophie Hannah on rahvusvahelist tunnustust võitnud autor, kelle sulest on ilmunud mitmeid menukaid psühholoogilisi põnevikke. Tema romaane on avaldatud enam kui 51 riigis ja nende järgi on tehtud telefilme. Agatha Christie pärandifondi heakskiidul avaldas ta esimese Hercule Poirot’ romaanina „Monogrammimõrvad” (2014), millele järgnesid „Suletud kirst” (2016) ja „Kolme neljandiku mõistatus” (2018).

August Gailit oli mitmekülgne Eesti kirjanik, üks rühmituse “Siuru” loojatest. Oma följetonikogus “Klounid ja faunid” on ta võtnud ette Eesti kirjandusmaastiku, aga eriti just sellesama “Siuru”, mida ta ise oli aidanud asutada. Siin on ta teritanud hambaid nii Friedebert Tuglase, Marie Underi kui ka Artur Adsoni kallal, aga puudutamata ei jää ka kunstnikud. “Klounid ja faunid” avaldati algselt 1919. aastal, aga raamatu tekst kõlab nii mõneski mõttes väga tänapäevaselt. Jaanus Vaiksoo raamatu järelsõnas: Tegemist on ühe ütlemata lustliku raamatuga, kirjandusliku mänguga, mis tekitas omal ajal tublisti furoori ja jättis endast maha mitmeid värvikaid legende, mida kirjandusrahvas naudib tänini. Ent Galiti följetonikogu pole kaugeltki kirjanduslooline nähtus. Ligi sajand hiljem on selles küllaldaselt vaimukaid äratundmishetki, nagu oleks kirjanik need hoogsalt paberile visanud alles eile.