Книги, похожие на «Ann Granger, Sopp, saast ja surnud»

Kaksikute toimekas ema Liv ootab väga puhkust Devonis, hoolimata sellest et tema ja Matti suhtesse on siginenud ärevaks tegevaid noote. Liv on kindel, et mees on lihtsalt nendega koos puhkama sõitmiseks liialt hõivatud.Bazile meeldib väga terve perega mere ääres käia. Ent kui saabub ootamatu külaline, avastab ta, et minevik ja tulevik kisuvad teda eri suundades.Lahkuminekust toibuv Sofia soovib veeta vaikse suve mere ääres … kuni ta kohtub Baziga ja tema plaanid pööratakse pea peale. Sofia teab, et võtab kõike liiga tormakalt, kuid kas võib olla, et sellest suvest saab alguse midagi uut?Linna jäänud Matt võib Livist ja lastest puudustki tunda, aga kui ilmub välja üks ammune sõber, viib see tema mõtted mujale. Mida teab sõber tema perekonna minevikust?Sedamööda kuidas suvi pingeid üles kruvib, hakkab puhkus mere ääres võtma aina kummalisemaid pöördeid.

Seitsmeaastane Lauren jääb auto alla ja langeb koomasse. Tüdruk kõigub teispoolsuse piiril, tema vanemad aga võitlevad oma suhte pärast, mille traagiline olukord on proovile pannud. Samal ajal kerkib esiplaanile süüdlase karistamise küsimus.„Me veel näeme” pälvis kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanikonkursil kolmanda koha.

Viimane, neljas raamat tetraloogiast “Kodutute küla”. Meie ajaarvamise teise aastatuhande lõppu jääb tähistama vere ja vägivallaga loodud ja püsti hoitud suurriigi – Nõukogude Liidu – kokkuvarisemine. Väike Eesti riik saab jälle vabaks, uus elu jõuab ka Raudiku külla. Paraku on pool sajandit kestnud võõrvõim ja pealesunnitud eluviis inimestesse oma jälje jätnud. Käsumajanduses üles kasvanud, ei suuda nii mõnigi neist uute tingimustega kiiresti kohaneda ega uusi võimalusi näha. Sissetulekuta maainimesi ähvardab senisest veelgi suurem vaesus, sest oma riigi elukorraldus ei ole veel jalgu alla saanud. Samas leidub ka ettevõtlikke inimesi, kes üleminekuaja tingimustes kiiresti rikastuda püüavad, see aga õnnestub vaid vähestel. Pisitasa hakkab uutmoodi elu ka Raudiku külas juuri ajama. Isegi mõis saab peremehe ning külaelanikud, kes on aastate jooksul mujalt siia sattunud, leiavad endale nii töö kui ka turvalise eluaseme, oma isikliku kodu. Raudiku ei ole enam kodutute küla, sest värske läänetuul on tumedad pilved laiali puhunud.

Edukal ärimehel Leho Kuuslal näib kõik olevat omal kohal – ta on suutnud rajada hästitöötava ettevõtte, tal on piltilus naine ja üheteistaastane teadmishimuline poeg. Tundub, et täiuslikuks perekonnaõnneks puudub vaid korralik eramu, tõeline kodumaja, sest Kuuslad asuvad seni tavalise korruselamu kolmetoalises korteris.