Книги, похожие на «Merle Sild, Soovituskirjad. Kõigile, kes jäävad ükskord vanaks»

Louis-Ferdinand Céline (1894–1961) on 20. sajandi silmapaistvamaid prantsuse kirjanikke. Tema romaanid tõid esimest korda prantsuse kirjandusse suulise kõnekeele ja sootuks uue vaatenurga maailmale. “Reis öö lõppu” on 1932. aastal ilmunud Céline’i esikromaan, mis on tänaseni üks tema loomingu loetumaid näiteid. Vaimukas kõnekeelne romaan jutustab peategelase, meditsiiniüliõpilase Ferdinand Bardamu seiklustest Esimese maailmasõja keeristes, Aafrikas, Ameerikas ja viimaks ühes prantsuse provintsilinnas. Ühtaegu teravalt ühiskonnakriitiline ja ülimalt stiilne meistriteos, kujutab “Reis öö lõppu” endast läinud sajandi prantsuse kirjanduse üht kõige eredamat saavutust.

Oskar Lutsu „Soo“ on pelutav ja peibutav, hirmus ja armas lugeda, üks eestlaste lemmikraamatuid läbi aegade. Luts ei kisu siin naeru nalja pärast, vaid loob lausa krimivalda kiskuva õhustiku. Väljakutsed, mida lugu tegelastele esitab, ei oleks tänapäevalgi kergete killast ning kui erinev see Lutsu-aegne Eesti maaelu tänasest ongi. Sohu või metsa eksitakse ikka ja kohalik pätt või ott võib vabalt nüüdki hõlma hakata, oma nõuda ja linnavurlest suvitajat tagas koju kihutada, eriti kui tüdrukud on mängus.

Romaan «Karl Kiilaspea pärijad» on kaasahaarav ajalooline väikeste mütoloogiliste kõrvalepõigetega seiklusromaan kirjaoskamatust rändrüütlist Lotharist, kes läheb kombekohaselt rännuretkele seiklusi ja teadmisi otsima. Teel ründavad teda norsemennid, teised rändrüütlid, hiiglased, deemonid ja ka daamid, mõned kõrgest soost ja mõned mitte. (Vahel ründab muidugi ka tema ise, aga võitluse käigus on juba raske aru saada, kes alustas.) Teda tabavad võidud ja kaotused, korra esitab ta väljakutse isegi kuningas Karlile endale, kes inkognito ringi juhtub seiklema. Saab selgeks, et rüütli mõttemaailma kuuluvad kaunid naised, vägiteod, esivanemad, vale ladina keel ja palju muud. Ja ka see, et iga kaotuse taga võib oodata võit.