Книги, похожие на «Ю Несбё, Soomussüda»

Kolm naist, kolm saatust, kolm põimuvat lugu, mida seob üks vabadusekihk. Smita, Giulia ja Sarah elavad eri maailmades ja eri maailmajagudes. Nad kõik peavad üles näitama erakordset vaprust ja trotsima ühiskondlikke eelarvamusi, et võidelda selle eest, millesse nad usuvad.Smita elab Indias, väikeses Badlapuri külakeses Uttar Pradeshi piiri ääres. Ta kuulub ühiskonna heidikute hulka, puutumatute kasti. Tema ametiks on latriinide tühjendamine paljakäsi – amet, mida antakse edasi emalt tütrele. Niisugune on kord ja kastisüsteemi reeglite rikkumine on seadusega karistatav. Smita on valmis mängu panema nii enda kui ka oma pere elu ja turvalisuse, et võimaldada oma tütrele kooliharidust. Et anda talle võimalus elada teistsugust elu.Giulia töötab oma isa ettevõttes, mis on viimane traditsiooniline parukatöökoda Palermos. Kui tema isaga ühel päeval õnnetus juhtub, avastab neiu, et töökoda on pankroti äärel, nii tööliste kui ka Giulia perekonna saatus ripub juuksekarva otsas – sõna otseses mõttes.Sarah on mainekas advokaat, tema büroo on üks edukamatest kogu Montréalis ja kõigest neljakümneaastasena ootab Sarah´d ees osanikuks ülendamine. Karjääri nimel on Sarah ohverdanud kogu isikliku elu, vaba aja ja suhted. Nüüd on ta jõudmas karjääri tippu, kui ta kuuleb sünget uudist, mis paiskab segi kogu ta elukorralduse.L a e t i t i a C o l o m b a n i (snd 1976) on prantsuse stsenarist, režissöör ja näitleja. „Palmik“ on tema esikromaan ja tõlgituna paljudesse keeltesse on see saavutanud laialdast rahvusvahelist tähelepanu.

Pärast kümneaastast teenistust politseis muutis Michael Gallaher endalegi ootamatult oma elu kardinaalselt – sai endale uue elukutse, elukoha, perekonna ja lapse – ja seda kõike vaid kuu aja jooksul. Vahel juhtub niimoodi. Sümboolne autasu suure riski eest.

Ma ei suuda sõnadega väljendada, kui väga mulle see raamat meeldis. Ma oleksin tahtnud, et see kestaks igavesti! – Reese WitherspoonAastaid on jutud Paduratüdrukust kummitanud Barkley Cove’i, vaikse Põhja-Carolina rannikulinnakese elanikke. Kui 1969. aastal leitakse paduralt nägusa Chase Andrewsi surnukeha, kahtlustavad kohalikud kohe Kya Clarki – Paduratüdrukut.Aga Kyat tunnevad vähesed. Tundlik ja intelligentne tüdruk on elanud aastaid üksinda padural, mida ta oma koduks nimetab, leidnud sõpru kajakate hulgast ja õppetunde liivateradest. Elus vaid ühe päeva kooliharidust saanud tüdruk on sündinud loodusteadlane, kes õpib maailma tegelikke reegleid maalt endalt. Kuni jõuab kätte aeg, mil Kya hakkab tundma igatsust puudutuste ja armastuse järele, ning kui tema metsik ilu võlub ära kaks linnakese noormeest, avab Kya end uuele elule – kuni sünnib mõeldamatu.Romaan “Kus laulavad langustid” on erakordselt peen ood loodusele, habras täiskasvanuks saamise lugu ja painav mõrvamüsteerium. Delia Owensi mõtlemapanev, elutark ja sügavalt liigutav romaan tuletab meile meelde, et meid jääb alatiseks saatma see laps, kes me kord olime. “Kus laulavad langustid” on ilmumisest alates olnud New York Timesi raamatumüügi edetabeli tipus.Owensi valulikult kaunis debüütromaan on ülistuslaul loodusele. – The New York Times Book ReviewSelles vaimustavas romaanis on kõike – salapära, romantika ning paeluvad tegelased. – Nicholas SparksPõhja-Carolina ranniku padura rütmidest ja varjudest läbi imbunud erakordselt kaunis romaan. – PeopleKütkestav ja originaalne. Mõrvamüsteerium, kohtudraama, armastuslugu ja täiskasvanuks saamise teekond, mille peategelane jääb lugejatele veel kauaks meelde. – ShelfAwareness

Kord astunud Käina mees mööda teed ja leidnud surnud varese. Mees pistnud varese tasku ja sõnanud: „Ähk läheb tarvis…“Ähk läheb tarvis, mõtlesid ka Hiiumaal Soonlepa talukohas varem elanud kokkuhoidlikud inimesed, kes kõike ise valmistasid, kogusid, korjasid ja tänu kellele võiks siin kas või oma muuseumi teha.Ähk läheb tarvis, mõtles üks mees ja otsustas ehitada veidra isemajandava keramaja. Seesama mees mõtles, et naistki võib tarvis minna, ja nii jõudsin tema tuules mina mandrilt Hiiumaale. Nüüd mõtleme koos, et ähk läheb siinsesse kõrvalisse saarenurka tarvis kultuurielu – Soonlepa mõisalauta jõuavad muusika, teater ja ühepäevakohvikud.Ähk läheb meid tarvis, mõtlevad hiidlased, see täiesti oma nägu rahvakild, kelle visadus, töökus ning naljalembus on teada ja tuntud. Kui ääremaastumine hoogustub, kui kivilinna kutsuvad tuled meelitavad, kui ühendus mandriga on alailma heitlik – kui kaua suudavad hiidlased uskuda, et neid tarvis läheb…?Nad teevad end aga jonnakalt suure maa inimestele kuuldavaks ega lase oma olemasolu unustada. See mulle nende juures meeldibki.Raamatuga tähistame Eesti 100. sünnipäeva.