Книги, похожие на «Dmitri Gluhhovski, Sõnum»

"Amfiibinimese" autori lugu noorest arstist Marie Laurentist, kes võtab vastu töö professor Kerni juures ja avastab siis, et too uurib, kuidas säilitada elu kehast eraldatud peades. Professor Kern säilitab ka oma õpetaja ja mentori, geniaalse professor Dowelli pead salaja oma laboratooriumis, sundides seda enda heaks teadustöid tegema. Kehast eraldi elava pea motiiv pole küll Beljajevi välja mõeldud, kuid ta teadis ilmselt suurepäraselt, mida võiks tunda kehast eraldi elav pea – kirjanik oli ise aastaid halvatuna voodisse aheldatud. Nii «Amfiibinimesest» kui «Professor Dowelli peast» on tehtud peaaegu sama kuulsad filmiversioonid.

Kas oled kunagi külasaunas käinud?Kuulnud lugusid seljapesust või müstilistest saunavaimudest? Visanud leili 120 kraadises kuumas ja vihelnud koos naljalembeliste saunalistega? Leppinud omaenda alastusega ja leidnud üles ühispesu avalikud võlud? Mis need ühispesu võlud ongi?Kui Lasnamäel jalutaks sulle vastu üks õige tumedat verd tüüp, kas oskaksid siis aimata, et temagi käib igal laupäeval külasaunas? Või, et tema suured pruunid silmad on võitnud nii mõnegi kohaliku külaelaniku südame?Oled ehk kohanud mõnda külasauna pidulist või karmima käega kähmlejat? On sind hirmutatud külasaunas varitseva jalaseene või piiluaugu legendiga? Või ei heiduta see kõik sind sugugi, sest hindad vanade eestlaste looduslähedust ja mõtiskled salamisi ka esivanemate segasauna kombestiku üle? Aga ehk tead sedagi, et tänapäeval võib külasaunas kohata nii Lamborghinisid kui päris kosmonaute?Kõige suuremad seiklused on mõnikord peidetud õige lähedale – just nagu külasaun Eestimaal!Külasaunast tähtede juurde on kogumik ühe väikese külasauna lugudest, saunalistest ja nende seiklustest. Rännak kõige muhedamate ja kõige teravamate mõtete piirimail, kus pole üht ilma teiseta. Nali ja ühiskonnakriitika on põimunud justkui öö ja päev.Kuid see on ka lugu iseenda, oma juurte ja vanavanemate külastamisest – külasaun on üks müstiline koht!Pilet külasauna on 4 eurot, nõnda ka e-raamatu hind – kuid see sisaldab suisa 23 virtuaalkülastust!

Peeter Sauteri esimene raamat vahendab elupildikesi ja -fragmente kirjutaja mõttekujutusliku põlvkonnakaaslase silmade läbi. Aeg – 80ndate keskpaik. Tegelased – need, kes sündinud 60ndatel.

Eesti teadlaste läbimurre nanotehnoloogias on siia toonud teistmoodi rahasid ja uusi vajadusi. Sajandi viimase veerandi alguseks on praeguse Tamsalu kohale püstitatud hiiglaslik tehas. Koos teaduskeskuse, töölistele mõeldud elamiste ning organisatoorse ja meelelahutusliku infrastruktuuriga moodustub kõrge betoonmüüriga piiratud tehaselinn. Või Kummituslinn, Tondilinn, Maailmalinn, nagu seda kutsutakse väljaspool müüri.Keire on suurema osa oma teadlikust elust elanud just müüri taha jäävas linnas, alul omast tahtest, siis olude sunnil. Käesolevas raamatus jutustab naine isiklikku Tamsalu-lugu kirjade vahendusel oma elukaaslasele.Tondilinn – see oli Tamsalu teine nimetus neil linna algusaastatel. Siis kui tehasehooned alles kerkisid ja maa-alused trassid ehitati, siis kui linna veel eraautosid lubati ja sõjaväeline osa polnud arenenud tänasele tasemele – tol ajal juhtus seal liiga palju veidraid õnnetusi. Nüüdseks on linn õppinud, kohandunud ümber, valmistunud probleemideks ja samas neid märksa paremini vältiv. Mina ja veel paarkümmend õnnetut olime Tamsalu viimased „äärmised ebaõnnestumised” ja isegi meie tulime sellest siiski eluga välja! Vähemalt enamik meist, kuid nii on see vist alati nende suurte õnnetustega – ikka leidub neid, kelle jaoks tuleb abi liiga hilja või oskamatult.Mairi Laurik on võitnud Tänapäeva noorteromaanivõistluse teosega „Mina olen Surm” (Tänapäev, 2016). Tema romaan „Süsteem” (Fantaasia, 2016) märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel.