Книги, похожие на «Urmas Sõgel, Sõgelite saaga»

Olümpiavõitja Gerd Kanteri raamat inglise keeles. Minu kodukandis Vigalas öeldakse: üle madala aia oskab astuda igaüks. Mulle pole madalad aiad kunagi sobinud. Mul on alati olnud nii, et kui on eesmärk, siis ikka suur. Olen kogu aeg tahtnud kaugemale ja kaugemale, rohkem ja rohkem. Võib-olla on see kõrvaltvaatajatele isegi naljakas tundunud, aga ma pole sellest eriti hoolinud. Gerd Kanter

Kõikide loomade saadik ja tuhandete loodusesõprade lemmik Aleksei Turovski palus panna siinsele portreeraamatule justnimelt selle pealkirja, mis kaanel seisab.Kui niiöelda tavaline inimene räägib võimaluse korral suurima hasardiga iseendast, siis lapsepõlvest peale tulihingeline zooloog pajatab parima meelega ikka loomadest. Oma kahe-, nelja- ja paljujalgsetest lemmikutest seiku, tõiku ja meenutusi vestes vaatab tuntud, tunnustatud ja ülipopulaarne zoosemiootik, entomoloog, parasitoloog, paleontoloog, mütoloog ja etoloog Aleksei Turovski otse silma kõige põnevamale – inimesele liiginimega homo sapiens. Lubades sama suuril silmil vaadelda ka ennast kui selle liigi esindajat, kelle eluhoiak vormub lihtsaks lauseks: „Mul on huvitav.“

„Lady Almina ja tegelik Downton Abbey” pajatab elust Highclere’i lossis, kus leiab aset populaarne telesari „Downton Abbey”. Peategelaseks on lossi üks kõigi aegade tuntumaid elanikke, leedi Almina, viies Carnarvoni krahvinna. Põneva loo Highclere’i rikkalike arhiivimaterjalide põhjal on kokku pannud praegune krahvinna Carnarvon. Nii nagu leedi Cora Crawley filmis, oli ka leedi Almina rikka mehe tütar. Töösturi ja pankuri Alfred de Rothschildi päratu varandus päästis krahv Carnarvoni esiisade kodu, kui 19-aastane Almina 1895. aastal krahvile mehele läks. Lugeja saab suurepärase ülevaate nii tolle ajastu ühe mõjukama perekonna elust kui ka lossis töötanud arvuka teenijaskonna tegemistest. Esimese maailmasõja ajal rajas leedi Almina lossi haavatud ohvitseridele laatsareti, mille ta hiljem Londonisse üle kolis. Tema valitsusaeg lossis lõppes 1923. aastal koos krahvi surmaga.280 lk

Raamat „Sild üle ajajõe. Tallinna Tehnikakõrgkooli lugu“ jälgib tehnikahariduse templi sajandipikkust kujunemislugu tema õppejõudude ja vilistlaste meenutuste kaudu. Tallinna Tehnikakõrgkooli ajalugu viib meid tagasi 1914. aasta augustikuusse, mil Venemaa kaubandus ja tööstusminister kinnitas Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli põhikirja. Seejärel võttis Tallinna linnavalitsus vastu otsuse kool 1915. aasta sügisel avada. Samal, 1915. aastal sõnastas uue kooli loomise suure idee jõuliselt ajalehe Tallinna Teataja peatoimetaja, hilisem Eesti president Konstantin Päts. Kuid käimas oli maailmasõda, mille käigus lagunesid terved impeeriumid. Muutusid kooli nimed ja asukohad, liituti ja poolduti, kuid tol ajal mulda visatud seemnetest kasvas mitu tugevat puud.