Книги, похожие на «Sofia Lundberg, Küsimärk on pool südant»

Hando on äsja keskkooli lõpetanud tavaline noormees. Või siis mitte päris tavaline. Aga selles eas on ju kõik pisut erinevad. Laheda elukoha otsingutel ülikoolilinnas jõuab juurahuviline poiss koos sõpradega majani, mis peidab endas üht õudset saladust.„Punk ei ole surnud” autori Hugo Vaheri teine noorsooromaan räägib tühjana seisnud maja hõivanud hakkajatest noortest, kes vaatamata oma vanusele ise oma elu korraldamisega suurepäraselt hakkama saavad. See on jutustus suvest ja sõpradest, hoolimisest ja armastamisest, ei puudu ka tubli annus närvikõdi. Tegu on noorteromaanikonkursil ära märgitud tööga.

Kord astunud Käina mees mööda teed ja leidnud surnud varese. Mees pistnud varese tasku ja sõnanud: „Ähk läheb tarvis…“Ähk läheb tarvis, mõtlesid ka Hiiumaal Soonlepa talukohas varem elanud kokkuhoidlikud inimesed, kes kõike ise valmistasid, kogusid, korjasid ja tänu kellele võiks siin kas või oma muuseumi teha.Ähk läheb tarvis, mõtles üks mees ja otsustas ehitada veidra isemajandava keramaja. Seesama mees mõtles, et naistki võib tarvis minna, ja nii jõudsin tema tuules mina mandrilt Hiiumaale. Nüüd mõtleme koos, et ähk läheb siinsesse kõrvalisse saarenurka tarvis kultuurielu – Soonlepa mõisalauta jõuavad muusika, teater ja ühepäevakohvikud.Ähk läheb meid tarvis, mõtlevad hiidlased, see täiesti oma nägu rahvakild, kelle visadus, töökus ning naljalembus on teada ja tuntud. Kui ääremaastumine hoogustub, kui kivilinna kutsuvad tuled meelitavad, kui ühendus mandriga on alailma heitlik – kui kaua suudavad hiidlased uskuda, et neid tarvis läheb…?Nad teevad end aga jonnakalt suure maa inimestele kuuldavaks ega lase oma olemasolu unustada. See mulle nende juures meeldibki.Raamatuga tähistame Eesti 100. sünnipäeva.

Kui ühel päeval 2011. aastal annab ETA terrorirühmitus teada relvastatud võitluse lõppemisest, suundub Bittori surnuaeda, et rääkida abikaasale oma otsusest minna tagasi kodulinna. Kas leppimine ja andestus on võimalik? Kas Bittoril õnnestub teada saada, kes oli see kapuutsiga nägu varjav noormees, kes ühel vihmasel õhtupoolikul tappis kodumaja ees tema abikaasa?„Isamaa“ on lugu kahest perekonnast, kelle lähedasele sõprusele teevad lõpu kahtlused, viha ja radikaliseerumine, mida ETA tegevus ühes Baskimaa väikelinnas kaasa toob. Eelkõige on loo keskmes kummagi perekonna naised, omaaegsed parimad sõbrannad, kellest üks on kaotanud abikaasa, teisel aga istub poeg terroritegudes süüdistatuna vangis. Ent ETA kolm aastakümmet kestnud ohvriterohke tegevuse haavu kannavad hinges kõik, keda see otseselt või kaudselt on puudutanud. Aramburu kirjutab Baskimaa traumaatilisest kogemusest süüdistavat või dotseerivat hoiakut võtmata, inimlikult ja voolavas eepilises stiilis. „Isamaad“ on võrreldud XIX sajandi suurromaanidega.Fernando Aramburu (1959) on hispaania keeles kirjutav baski kirjanik, kes alates 1985. aastast on elanud Saksamaal, kus ta töötab hispaania keele õpetajana. Aramburu romaanid ja novellid on pälvinud palju auhindu, kuid tema kahtlemata mõjukaim teos on 2016. aastal ilmunud „Isamaa“, mille põhjal valmis 2020. aastal ka seriaal. Romaanile on omistatud pikk rida kirjandusauhindu nii Hispaanias kui mujal ning seda on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde.

Amber ootab oma hukkunud mehelt last ja seetõttu tundub kiindumus uue tuttava Adami vastu kohatu. Nad on vaid sõbrad…