Книги, похожие на «Лев Толстой, Sõda ja rahu. I ja II osa»

Ulmealmanahhide sarja Täheaeg värskeim köide toob lugejateni kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatud ning kirjandusfestivali Prima Vista raames toiminud ulmejutuvõistluse viis parimat teksti. Nende seas on mõtisklev/seikluslikku zenfantasy’t, klassikalisest kaugele eemalduvat aurupunki, üleloomulikke õuduslugusid Eesti maa- ja linnamiljöös ning puhast teaduslikku fantastikat, tegevusareaaliga Londonist Võrumaani. Lisaks jutuvõistluse parimatele leiab nende kaante vahelt veel Jeff VanderMeeri aurupunkfantaasia “Hanoveri parandamine”, mis jõudis mitmesse year’s best antoloogiasse. Artiklite rubriigist leiab Siim Veskimehe vastulöögi Veiko Belialsi eelmises Täheajas ja Taivo Risti Algernonis ilmunud poleemilistele artiklitele tema loomingu ja varasemate artiklite aadressil.

Waterloo lahingust koju tagasi pöördudes jääb Windleshami markii kauni leedi Esther Hastingsi tõttu mõneks ajaks veel Londonisse. Armas, süütu Sedela, kes tunneb markiid juba lapsepõlvest saadik, kuuleb tema vana hoidja käest, kui nurjatu leedi Esther on.Soovides markiid päästa, riietub Sedela Windle´ite perekonna vaimuks, kes ilmutab ennast ainult siis, kui neid mõni oht varitseb. Kui krahv veendub, et vaimu jutt vastab tõele, veenab Sedela teda korraldama suurt pidu, millest võtaksid osa kõik tema mõisa töölised. Leedi Esther asub kätte maksma.

Parandatud kordustrükk Mihhail Bulgakovi filosoofilisest, poeetilisest, satiirilisest ja kaunist raamatust, mis kuulub kindlasti 20. sajandi suurteoste hulka. Kirjanik alustas romaani kallal tööd 1928. aastal, püüdes ühendada satiirilise groteski ja fatasmagooria käsitlusega Jumalast ja Saatanast. Algselt polnud romaanis ei Meistrit ega Margaritat, kuid jätkates 1931. aastal vahepeal katkenud tööd, lisandus sinna autobiograafiline Poeet, hiljem meister. Praegu tähistab “Meister ja Margarita” vene kultuuriteadvuses pea sedasama, mis “Tristan ja Isolde” või “Romeo ja Julia”. Lugejateni jõudis see esmakordselt 1967. aastal, 27 aastat pärast kirjaniku surma.

Tuntumaid romaane prantsuse klassiku suursarjast «Inimlik komöödia». Teose keskmes on väikelinna ihnurist viinamarjakasvataja ja tema tütar Eugénie. Neiu armub oma onupoega Charles’i, Pariisi kõrgseltskonda kuuluvasse noorhärrasse, ning pärast viimase laostumist ohverdab tema hea nime päästmiseks kõik oma säästud. Ometi hülgab tänamatu Charles parema partii lootuses Eugénie armastuse, ent lõppkokkuvõttes kaotab sellega võrratult rohkem kui võidab.