Книги, похожие на «Ann Granger, Sobiv paik surmaks»

Abikaasa otsinguil pöördus Ariel viimases hädas abieluagentuuri poole, kus talle pakuti fiktiivabielu, mille lõppedes oleks teda oodanud suur tasu. Ahvatletud võimalusest osta suures linnas korter, Ariel nõustus. Pärast abielulepingu allkirjastamist leidis ta aga, et selle tingimused on orjastavad ning fiktiivne mees pole sugugi nii korralik ja hästikasvatatud, nagu alguses paistis.

New York Timesi enimmüüdud põnevike “Pimedas, pimedas metsas”, “Naine kajutist nr 10”, “Valetamise mäng” ja “Proua Westaway surm” autori Ruth Ware’i kauaoodatud viies romaan.Ta satub kuulutuse peale juhuslikult, otsides hoopis midagi muud. Võimalus tundub aga liiga hea, et seda käest lasta – lapsehoidja koht koos majutuse ja hämmastavalt helde palgaga. Kui Rowan Caine viimaks Heatherbrae majja jõuab, armub ta sellesse kõrvuni. Luksuslik nutimaja, imeline Šoti mägismaa ja täiuslik esikaane-perekond lummasid teda esimesest silmapilgust.Ta ei tea veel, et see kõik muutub varsti piinarikkaks õudusunenäoks, mis lõpeb lapse surma ja Rowani vangistamisega kahtlustatuna mõrvas.Rowan teab, et on teinud vigu. Ta möönab, et valetas töökoha saamiseks ega käitunud lastega alati kõige paremini. Patuta ta kindlasti ei ole, kuid ta pole süüdi kõiges – vähemalt mitte mõrvas. Mis tähendab, et keegi teine on.Ruth Ware’i pinget keriv stiil ja ootamatud pöörded teevad raamatust kaasaja Agatha Christie põneviku, mida on võimatu käest panna.

Lugesin selle raamatu läbi. No ja mis ma oskan kosta. No ei tea kohe. Mõni lugu oli nagu natuke naljakas. Mõni ajas päris kõvasti naerma. Mõni lugu kippus väheke ropuks kätte, aga tuleb tunnistada, et jäi siiski elulisuse piiridesse. Üks lugu pani kaasa noogutama ja imestama, et kuidas ma küll ise sellistele praktilistele mõtetele pole tulnud. Päris mitmes kohas üllatusin, et muidu väga tõepärases loos astuti ainult tilluke sammuke reaalsuse piirist üle ning tulemus kohutas. Aga võib-olla on minu piirid lihtsalt kitsamad kui autoril? Kummaline on ka see, et autor minu nime kasutab. Algul olin pahane. Siis aga lõin käega – las kasutab, kui tahab. Ei viitsi nii tühiste asjade peale pahandada. Eks ma mõistan ka, et autori sooviks on palju raamatuid müüa. Ja kena pseudonüüm aitab ju sellele ainult kaasa. Pealegi on mu nimi väga huvitav. Ütleksin isegi, intrigeeriv: Lõuna-Eestist pärit vana perekonnanimi ja selle ees saksidelt laenatud eesnimi. Hakka või ise kirjutama. Armin Kõomägi