Книги, похожие на «Andrew Kaplan, Skorpioni reetmine»

Punavõim on Eestist põgenenud ning algab saksa aeg. See näib toovat kergendust – kuid illusioon Eesti riigi taastamisest mõraneb kiirelt. Proua Kuke härrasteklubi on segi paisatud – üks tüdruk on hukkunud, kaks kadunud, üks teisi reetnud. Ehkki aeg näib haavu parandavat, rebib see valla vanu, juba ammu kinni kasvanud arme. Minevikust kerkib süngeid saladusi, mis ohustavad mitmeid elusid, ning inimesi, keda on tahetud unustada. Ka kõige usalduslikumate suhete kohale kerkib varjamiste ja pettuse loor. Härrasteklubist saab taas kord poliitiliste intriigide, kirgede ning reetmiste keskus, kust käib läbi maailma ajaloos kurikuulsaid rolle mänginud inimesi.

Gerhart Johann Robert Hauptmann (1862–1946) on saksa nobelistide hulgast eesti lugejale üks vähetuntumatest, peamiselt on tõlgitud tema draamasid, millest mõned on ka meie teatrilavadele jõudnud. „Soana ketser” – lugu noore mehe, katoliku preestri heitlusest kristliku askeesi ja dionüüsosliku elujaatuse vahel, mis lõpeb kirikule selja pööramisega – on Hauptmanni kõige menukam proosateos. Novelli „Fantoom. Endise vahialuse ülestähendused” peateema on samuti lubamatu armastus ja sellest tulenevad meeletud teod. Psühholoogilise täpsusega kujutab Hauptmann inimhinge heitlusi oma seniste tõekspidamiste (ja ühiskondliku moraali) vastu, sisemist võitlust iseendaga.

Suurejoonelise eepilise romaanisarja teine raamat, mille alguses on Raudtroon taas ühendatud, kuid kuningas Robert on surnud, tema lesest on saanud ta mälestuse reetur ning ellujäänud vennad sõdivad üksteisega. Isand Eddard Stark on samuti surnud, tema tütar Sansa aga kihlatud isa tapja poja Joffreyga. Joffrey on nüüd laps-kuningas, kuninganna Cersei aga regent ning tundub, et sõda on vältimatu. Punane komeet öötaevas ennustab mõrvu ja sõda. Lisaks tundub, et lõpule hakkab jõudma pikim suvi, mida mäletatakse – suvi, mis on kestnud kümme aastat. Kardetakse, et sellele järgnev talv on veelgi pikem ning sellel talvel tuleb karta veel muidki vaenlasi peale elavate.

Maalt saadetakse kosmosesse raadiosignaale maavälise eluga kontakti saamiseks. Üks signaal jõuab väljasuremisohus tsivilisatsioonini, kes alustab ettevalmistusi Maa koloniseerimiseks. Samal ajal tekib Maal kaks koolkonda: need, kes usuvad, et maaväline elu muudab maapealse paremaks, ning need, kes arvavad, et peatselt saabuvad võõrad tähendavad inimkonna hukku.Osa teose tegevusest leiab aset kultuurirevolutsiooni aegses Hiinas ja teine osa olevikus. Raamatu kaks peategelast on Ye Wenjie – insener, kes töötab salajases sõjaväebaasis 1970ndatel, ja Wang Miao – nanotehnoloog, kes töötab tänapäeva Hiinas. Kui Wang Miao lugu kulgeb olevikus ja kronoloogiliselt, siis Ye Wenjie lugu tuleb lugejani kildude kaupa.Hiinas ja mujal maailmas tunnustatud kirjanik Liu Cixin seob osavalt kokku Hiina ajaloo ja ulme, põimides teaduse, sotsioloogia ja ajaloo, omavahel ühtseks tervikuks. Tegemist on hariva ja huvitava teadusulmeteosega, mis paneb mõtlema tõsistel ja aktuaalsetel teemadel. Cixin on mitmekordne Kehuan Shijie Yinhe (Hiina Galaktika) auhinna võitja, raamatu „Kolme keha probleem“ eest pälvis ta maineka Hugo auhinna parima romaani eest.„Kolme keha probleem“ on Hiina tuntuima ulmekirjaniku Liu Cixini triloogia „Mälestusi Maa minevikust“ esimene osa.

Vetemaa Rist rahvas kuulub kahtlemata eesti ajaloolise romaani tippude hulka ja ka kirjanik ise peab seda üheks oma parimaks teoseks. Romaani nö alustalaks on Uku Masingu uurimistöö 1343 mille käsitlus Jüriöö ülestõusust on küllaltki erinev üldlevinust.Peakaraktereid on nii rivaalitsevate Taani hertsogiriigi kui Saksa ordu alamate ja muidugi maarahva hulgast. Ja loomulikult ei puudu raamatust pelkirjas viidatud kristulse ja ka keskaegse esoteerikla külg, seda küll palju sügavamalt kui klassikalisel põnevusromaanil, mõtiskledes patu ning lunastuse üle.