Книги, похожие на «Mari Jungstedt, Sisering»

„Jumalal ei ole aega“ on kaasaegne lugu kahest väga erineva saatusega õest, kelle elu põimub olukordades, mida kumbki neist poleks osanud ette näha.Aet, õdedest vanem, on edukas ärinaine, tema nooremal õel Teal pole elus justkui mingeid ambitsioone. Aet on omandanud hea hariduse ning elab kiiret elu. Ta on oma neljakümne teiseks eluaastaks saavutanud pea kõik, mida soovis – jääb veel vaid lahutus tarbetuks muutunud mehest. Neli aastat noorem õde Tea pole aga suutnud selleks ajaks endale isegi peret luua, elukutse omandamisest rääkimata. Ometi on nad mõlemad pärit samast keskkonnast ja neis voolab ühiste vanemate veri. Ainus, mida neile pole võrdselt antud, on aeg.

Gereon Rath on uustulnuk nii Berliinis kui ka sealses kombluspolitseis. Äsja linna kolinud noor auahne komissar oli õnnetu eksituse tõttu sunnitud kodulinnast lahkuma. Ta on uues ametis kõrini tüdinud haarangutest ööklubides ja bordellides ning haarab võimalusest, kui satub kogemata silmitsi mõrvajuhtumiga. Kuid nõnda ärritab ta ohtlikku herilasepesa.Elajaliku piinamise jälgedega tundmatu laip on mõistatus, mille lahendamist mõrvakomisjon ei näi oluliseks pidavat. Aga Rath ei anna järele ning jõuab jälile Vene immigrantide ringkonnale. Vene opositsionäärid üritavad smugeldatud kulla eest relvi osta ja valmistuvad putšiks. Kulda ja relvi jahivad veel teisedki. Armusuhe mõrvarühma stenografeerija Charlyga ja mõrvagrupi siseinfo kasutamine omaenda erauurimise tarbeks ajavad Rathi elu aina segasemaks. Lõpuks saab temast endast kahtlusalune.Tegu on esimese raamatuga krimisarjast, mille tegevus leiab aset 20. aastate lõpu ja 30. aastate alguse Berliinis. See metropol mõjub oma rutakuses, värvikuses ja lõbujanus imekspandavalt modernsena – keset poliitilisi ja ühiskondlikke murranguid. Juba on esimesi märke kerkivast natsionaalsotsialismist. Viimast peab romaanikangelane veel süütuks asjaks ja lööb sellele käega. Sari on aluseks rahvusvahelisele teleproduktsioonile „Babylon Berlin“.

Öise metroorongiga sõites saab Jack Reacher ootamatult aru, et ühe tema kaasreisija juures võib täheldada kõiki tunnuseid, mis Iisraeli luure koostatud nimekirja järgi viitavad enesetapupommarile. Olles varem ühe terrorirünnaku üle elanud, otsustab Reacher selle siin ära hoida. Või vähemalt üritada.Ent siis juhtub midagi, mida ta ei osanud ette näha, ning vallanduvad sündmused, mille tõttu Jack Reacher osutub äkki pinnuks silmas nii New Yorgi politseile kui ka mitmele USA föderaalametile, rääkimata mingitest kahtlastest turvameestest.Ehkki ta ise ei soovi muud kui välja selgitada tõde, kohtab ta oma teel loendamatuid takistusi ning talle hakkavad vastu töötama inimesed, kellest ta poleks seda oodanud.Ta jõuab jälile plaanile, mille eesmärgiks on saada oma valdusse tundlik info, mis puudutab USA eriväelaste kunagist lühimissiooni Afganistanis. Näiliselt vajavad seda infot kunagise Nõukogude armee snaipri lesk ja tütar. Ent varsti saab Jack Reacherile selgeks, et nende naiste puhul on tegemist hoopis kurikuulsa terrorirühmituse al-Qaeda liikmetega. Ja paraku pole nad saabunud New Yorki ilma suure hulga relvastatud saatjateta.Algab võitlus elu ja surma peale.

Näha, mäletada, mõista. Kõik sõltub sellest, kus sa seisad. Kui ta esimest korda Hammarsi tuli, ei olnud ta veel aastanegi ega teadnud midagi suurest ja vapustavast armastusest, mis ta sinna oli toonud.Õieti oli armastusi kolm.Isa ja tütar istuvad, makk kahe vahel. Nad olid kavatsenud oma ühises raamatus dokumenteerida vananemist. Aga kui nad lõpuks tööle hakkavad, on vanadus isa kätte saanud, nii et vestlused on katkendlikud ja ettearvamatud. „Rahutud” on mänglev, sondeeriv ja žanriülene romaan lapsest, kes tahab iga hinna eest täiskasvanuks saada, ja vanematest, kes tahaksid pigem lapseks jääda, ning mälestustest, unustamisest ja paljudest lugudest, mis moodustavadki elu. Linn Ullmann (1966) kuulub norra noorema põlvkonna silmapaistvamate kirjanike hulka. Varem on eesti keeles ilmunud romaanid “Enne kui sa uinud”, “Hüvastijätt Stellaga”, „Halastus“, „Õnnistatud laps“ ja „Kõige kallim“.