Книги, похожие на «Eva Koff, Sinine mägi»

Rangelt turvatud rikaste asumis leiab koduabiline mõjuka töösturi surnukeha. Järgneb veel rida justkui juhuslikke surmasid – kõik omamoodi ootuspärased lõpud ohvrite elumustris… Endise armukese palvel satub päevalehele mõrvade tagamaid kajastama menukas kirjanik Nurit Iscar, kes on saanud hüüdnime seksika ja isepäise multifilmikangelase Betty Boopi järgi. Koos Nuritiga hakkavad mõistatuste jälgi ajama ametist taandatud staažikas ajalehereporter Jaime Brena ja nimetu noormees päevalehe krimirubriigist.Lisaks põnevusele pakub Argentiina krimikirjanduse kuningannaks tituleeritud Claudia Piñeiro suurepärast sissevaadet kaasaegsesse Argentiina ühiskonda. Piñeiro on klassikute Borgese ja Cortázari järel tõlgituim Argentiina autor.

Inimkond on ähvardavast, neljasaja aasta pärast toimuvast tulnukate sissetungist vapustatud. Tulnukate inimsoost kollaborandid on küll alistatud, kuid trisolarislased on Maale läkitanud soofonid – osakesed, mis annavad neile ligipääsu kogu inimkonna informatsioonile. Nii teab vaenlane Maa kaitseplaanide kohta kõike, vaid inimmõistus üksi on nende eest varjatud.
Sellest ajendatuna käivitatakse söakas projekt Müüripiidlejad, mis annab neljale inimesele tohutult vahendeid salajaste strateegiate väljatöötamiseks ning mida varjatakse pettuse ja jälgede segamisega ühtviisi nii Maa kui ka Trisolarise eest. Kolm müüripiidlejat on mõjukad riigimehed ja teadlased, neljas aga täiesti tundmatu. Tagasihoidlik Hiina astronoom ja sotsioloog Luo Ji on oma uuest staatusest jahmunud. Ta teab vaid seda, et just tema on müüripiidlejaist see, keda Trisolaris tappa tahab.
Hiinas ja mujal maailmas tunnustatud kirjanik Liu Cixin seob oma triloogias „Mälestusi Maa minevikust“ osavalt kokku Hiina ajaloo ja ulme, põimides teaduse, sotsioloogia ja ajaloo omavahel ühtseks tervikuks. Cixin on mitmekordne Kehuan Shijie Yinhe (Hiina Galaktika) auhinna võitja, triloogia esimese osa „Kolme keha probleem“ eest pälvis ta maineka Hugo auhinna. „Kolme keha probleem“ on pälvinud ka Eesti ulmeühingu Stalkeri auhinna 2019. aastal ilmunud parima tõlkeromaani kategoorias.
„Pime mets“ on triloogia „Mälestusi Maa minevikust“ teine osa.

RAAMAT, KUI AVASTUSREIS REISIPAKETT: Lugeja viiakse selle reisi käigus senitundmatusse maailma. Pakett sisaldab nüansirikast ja meeleolukat seestvaadet Bürokraatiamaailmast ning reisi sihtpunktiks on Igaüheriik. HOIATUS: sisenemine Bürokraatiamaailmailma kaitsepookimiseta võib olla kahjulik Teie tervisele! Käsitlege kõiki neid pööraseid kirjeldusi, situatsioonikoomikat ja konstrueeritud Bürokraatiamaailma veidrusi, kui kaitsepookimist innuka tühikargamise ja lõputute „õnneretseptide” vastu. TÕLGE: reisil aitab teid Bürokraatiatõlk – adapter nende vahel, kes teavad, kuid ei räägi, ja nende vahel, kes räägivad, kuid ei tea REISISOOVITUS: võtke seda kirjatükki, kui retke tundmatusse, kui lustakat illustratsiooni ja mõttevirgutajat. Kui Te seejärel leiate, et mõtelda on mõnus, siis võib sellest saada harjumus, võib-olla isegi sõltuvus. Kui te aga hakkate mitte ainult mõtlema, vaid ka mõtlema, mida saab teha teistmoodi, paremini, siis pole see jutuvada olnud asjata ja maailm on jälle kriipsu võrra parem paik. Ja veel üks nipp, olge hoolivad ja austage teisi Inimesekesi, naeratage maailmale ja see naeratab teile vastu. AUTORIST: Bürokraatiamaailma täieõiguslik kodanik aastani 2007. Töötanud kaheksateist aastat Hinnaameti ja Konkurentsiameti peadirektorina kolmeteistkümne valitsuse teenistuses. Olnud Hinnaseaduse ja Võistlusseaduste väljatöötamise töögrupi juht, lugematute komisjonide, töörühmade ja läbirääkimisdelegatsioonide liige. Karastunud Bürokraat. Aastal 2008 emigreerus Igaüheriiki. Käesoleval ajal konsultant, tegeleb kontseptsioonide, majandusanalüüsidele, visioonide/arengukavade koostamisega. Harrastused: maadeavastamine – püüab jätkuvalt leida teed imetabase, inimnäolise, utoopilise bürokraatia ehk Bürotoopia manu. Koolituselt ja maailmavaatelt ökonomist. Loodusesõber: lemmikpuu on 5x15 pruss Meelelaadilt lüürik: lemmikpoeesia – ökonoomiline poeem

Mia Kankimäki jätab 38-aastaselt töö Helsingi kirjastuses, sest tal on sellest ja kogu oma elust mõõt täis. Soomlanna sõidab Kyōtosse tuhat aastat tagasi elanud õuedaami Sei Shōnagoni jälgi ajama. Mia ei tunne Kyōtos kedagi ega oska jaapani keelt, kuid ta on lugenud inglise keeles Sei „Padjaraamatut” ja tunneb selle autoriga sügavat hingesugulust – Sei tundub imetlusväärselt kaasaegne ning tema mõtisklused ja tähelepanekud elust võiksid kuuluda kas või Virginia Woolfile. Õuedaami nimekirjad võluvatest, ärritavatest ja elegantsetest asjadest ning neist, mis südame kiiremini põksuma panevad, on otsekui blogisissekanded – niivõrd värskelt kõlavad need.Jaapani eluga harjumine võtab aega, kuid õige pea kisub see Mia kaasa. Soomlanna vaimustub templitest, kirsiõitest, Kamo jõe leinapajudest, kabukiteatrist, teemajadest. Kirjutava reisija elamustest sünnib tõsielulugu, mida saab lugeda otsekui romaani. Mia taipab oma imetletud õuedaami jälgi ajades sedagi, mida ta ise elult tahab.

Võimsa Gröönimaa-saaga peategelane on Morten Falck, idealistlik maapoiss, kes saabub Kopenhaagenisse isa soovil teoloogiat tudeerima. Kohtudes Gröönimaal misjonärina töötanud Poul Egedega, tekib tal arusaam, et tema koht on samuti Gröönimaal, inuittidele ristiusku tutvustamas. 1787. aastal astubki ta Gröönimaa pinnale, omamata tegelikku ettekujutust probleemidest, mis ootavad teda ees kohalike pärismaalaste ja taanlastest kolonistide seas. Raskustele peaaegu alla vandununa pöördub ta tagasi kodumaale, kuid alles seal ta mõistab, et vaatamata Gröönimaal ootavatele ohtudele ja vaenulikkusele on tema õige koht siiski selle kõleda looduse ja karmide inimestega maal. Romaan tugineb 1780.–90. aastatel Gröönimaal ja Taanis tegelikult aset leidnud sündmustele. Kim Leine Rasmussen (1961) on Taani-Norra kirjanik. 2012. aastal ilmunud „Igaviku fjordi prohvetid“ on tema neljas romaan, mille eest ta sai aasta hiljem Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna.