Книги, похожие на «Siiri Laidla, Kord õide puhkeb iga aed»

Raamat jutustab suhtumisest ja suhetest, kus noore mehe eluperioodi, mida võiks võrrelda kaljuserval kõndimisega, lõpetab juhuslik kohtumine endast kümme aastat vanema naisega. Sedapidi vanusevahe on teadagi ühiskonna silmis vale. Kahe peakangelase (19.a. ja 29.a.) teekond teineteiseni kujuneb sedavõrd keeruliseks, et nende vahel haigutab sõna otseses mõttes kuristik. Suhtesse imbub ärimehest kröösus. Jah, raha omades tekivad suured võimalused, aga sageli ka ohud. Lugedes saategi teada, kuidas Rünno, Katriin ja Rein tulevad toime olukorraga, kus nendega mängivad marionetlikke mänge kõrvalseisjad.

Raamatu „Üks meist valetab“ autori uus tuline põnevik, milles „Tõde või tegu“ osutub surmavaks mänguks.Karen M. McManuse uus põnevik viib meid tagasi Bayview’ keskkooli. Romaanis „Üks meist valetab“ kirjeldatud sündmustest on möödas poolteist aastat. Nüüd on keegi käima lükanud mängu „Tõde või tegu“. See mäng aga ei ole tavapärane, selles kehtivad uued reeglid. Kui mängija valib tõe, on tema kõige süngemad saladused varsti kõigile teada. Kui ta aga otsustab teo kasuks, on ta peagi vastamisi ohu või isegi surmaga. Bayview’ tarmukad teismelised peavad mängualgataja leidmiseks taas koos tegutsema, enne kui on liiga hilja …No kuule, Bayview, sa tead, et oled seda igatsenud.Tere tulemast tagasi Bayview’ keskkooli! Raamatus „Üks meist valetab“ kirjeldatud sündmustest on möödunud poolteist aastat ja noored on oma eluga edasi läinud. Pärast Simoni surma on paljud proovinud tema asemele astuda, kuid keegi pole kuulujuttude levitamisel samavõrra edukas olnud. Kuni praeguseni.Nüüd on alanud mäng, mis ei vaja tutvustamist ‒ „Tõde või tegu“. Kuid see mäng ei ole kaugeltki tavapärane. See mäng on surmatoov. Kui valid tõe, võidakse paljastada sinu kõige süngemad saladused. Alati vali tegu, manitseb ka salapärane mängulooja ise. Paraku võib teoga nõustumine olla ohtlik ja tuua kaasa koguni surma. ÜKS MEIST ON JÄRGMINEKes on see Tundmatu selle mängu taga? Bayview’ teismelised peavad tema leidmiseks taas koos tegutsema, enne kui on liiga hilja … Tikk-takk …Karen M. McManuse närvekõditavas põnevikus kohtub lugeja romaanist „Üks meist valetab“ (2019) juba tuttavate tegelastega. Eesti keeles on ilmunud ka McManuse teos „Kaks suudavad saladust hoida“ (2019).

„Elunautijad“ on Neshovi-saaga viies raamat, järg romaanidele „Berliini paplid“, „Erakvähid“, „Rohelised aasad“ (eesti keeles kõik 2008) ja „Andestada saab alati“ (2017). Tormod Neshov elab nüüd hooldekodus ja tunneb end seal turvaliselt. Kuid ta on kaitsetu mälestuste ees, mis öösiti tema üle võimust võtavad. Mitte mingi hinna eest ei soovi ta külastada Neshovi, kuigi Torunn on nüüdseks talu üle võtnud ja vana räämas maja on korda saamas. Torunn osaleb üha rohkem Margido matusebüroo tegemistes. Erlend on end ajutiselt töölt vabaks võtnud, et hoida silm peal Klampenborgi villa remondil, ja tema elu oleks puhas nauding, kui Raasukese uued toitumisreeglid seda elu ei segaks.Ragde on kirjutanud järjekordse haarava loo vanadest roostes peresuhetest, mis siiski on sisimas soojad; surmast, mis võib olla järsk ja halastamatu, ja elust, mis peab alati edasi minema. „Elunautijad“ on õrn, kuid jõuline lugu sellest, mis lahutab, ja sellest, mis seob inimesi ning just see teeb teose hingeminevaks tervikuks.Norra kirjanik Anne B. Ragde (snd 1957) on kirjutanud hulgaliselt romaane ja novellikogusid. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Sigrid Undseti eluloo eest pälvis ta Norra kõrgeima kirjandusauhinna. Suurima tunnustuse on ta saavutanud mitmete auhindadega pärjatud Neshovi-raamatutega. Saaga põhjal on valminud ka populaarne telesari. Eesti keeles on samalt autorilt ilmunud ka romaanid „Öine soov“ (2010) ja „Ma teen su nii õnnelikuks“ (2012).

Mirjam pidi terve oma lapsepõlve hoolt kandma nooremate õdede-vendade eest, sest alkoholilembesel emal polnud lastest sooja ega külma. Nüüd, lõpuks ometi iseseisev, naudib ta täiel rinnal vabadust ega taha kodus elatud aja peale mõeldagi. Kui aga ema ootamatult sureb ja ilmneb, et tema neljal alaealisel lapsel pole kellegi juurde minna, tuleb neiul seista silmitsi väga raskete valikutega. Kas saata õed-vennad lastekodusse või püüda kogu koormaga jälle ise hakkama saada – taas kord omaenda elu ohvriks tuues? Ma pole kunagi tahtnud emaks saada. Mitte ealeski. Lapsepõlves kogetud pidevast emamängimisest oli enam kui küll ning üksnes mõtegi samasugustest kohustustest ja vastutusest tekitas minus tülgastust ja õudusvärinaid. Kodust lahkumine oli tähendanud mu jaoks imelist vabanemist, võimalust lõpuks ometi elada üksnes iseendale. Seda võimalust ei kavatsenud ma enam kunagi käest lasta. Minust pidi saama üksik, ainuüksi endast sõltuv ja ainuüksi oma isiklike vajadustega arvestav naisterahvas, kelle ellu kuulub töö, mõned toredad hobid, head sõbrad ja ehk ka mingi vahva lemmikloom, kes ei nõua palju tegelemist.