Книги, похожие на «Heli Reichardt, Siinpool linnuteed»

Keegi ei pääse sellele saarele piisavalt lähedale, et näha nelja valvetorni ja elektriaiaga piiratud kuut hektarit eeskujulikku muru ning hoolikalt tasandatud nõlvasid, mille keskel asub ilmetu hoone – psühhiaatriahaigla patsientidele, kes valdavad äärmiselt salastatud teavet. Üksikpalatisse lukustatud erijärelevalve all läänetiiva 4. korrusel on hoolealune nr 5312, kes on hinnatud kõrge riskiga patsiendiks ja ravimeid täis pumbatud.Kuid patsienti nr 5312 eristab teistest üks oluline asjaolu – ta pole hull. Kui ta tahab ellu jääda, peab ta välja selgitama, missugused jõud ta haiglasse saatsid ja kes on valmis kõigeks, et ta elavate kirjast kustutada.

"Kirjanduskonkursi «„Bestseller 2015“» ära märgitud tööilukirjanduse kategooriasIhaneeme on idüllliline rannaküla, kus elavad pealtnäha ideaalsetklantspiltelu endisest poliitikust meelelahutusärimees, tema koduperenaisestabikaasa, tolle vend, lapsed, koerad ja kassid ning rannarestoran. Kui aga nendejuurde satub modellist Õnne, selgub, et miski pole päris nii, nagu paistab, jaet kõik saab minna veel palju keerulisemaks, vähemalt esialgu. Lugu ei teelihtsamaks ka arvukad sõbrad, üks tantraguru, peadpööritavad kired, taamalkulgevad kohtuasjad, Paremerakonda räsinud rahastamisskandaali vari ega seegi,et keegi selles loos ei tundu kohati päris täpselt teadvat, mida ta tahab …või siis tahavad lihtsalt kõik kõike. Ehk kas on võimalik olla ühekorragaingel ja kelm?Katariina Tammert on Eesti kirjanik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolisajakirjandust ja kommunikatsiooni ning sel alal ka töötanud, kõige pikemaltEstonian Airis ja ajalehes Postimees. Varem on temalt ilmunud armastusromaanid“Lenda minuga” (2013) ja koos Mart Kadastikuga kirjutatud“Paarismäng” (2014). “Armastus, sõprus ja õnn on need teemad, mis mind kõige rohkeminspireerivad, samuti elus oma tee leidmine, ilu, rõõm, lõbu ja naudingud …Elu helgem pool. Seda kõike leiab ka sellest raamatust, mis samas ei tähenda,et siin tumedamaid toone ei oleks – aga need panevadki kaunimad värviderksamalt särama!” Katariina Tammert

Tavaline romaan isemoodi inimestest. Või vastupidi.Elsa on seitsmeaastane ja ärritab teisi oma isemoodi olekuga. Vanaema on seitsmekümne seitsme aastane ja ärritab teisi hullude tempudega. Näiteks sellega, et seisab rõdul, hommikumantli hõlmad lahti, ja tulistab ootamatuid külalisi värvikuulipüssist.Vanaema on Elsa ainuke sõber. Neil on oma salakeel ja muinasjutuvestjate kuningriik Miamas, mis asub Peaaegu-Ärkvel-Maal. Sinna viib vanaema Elsa öösiti seiklema, kui Elsa vanemad lahku lähevad ja kui Elsat koolis kiusatakse. Selle maa elanikud on kõik isemoodi ja seal ei kästa normaalne olla. Kui vanaema sureb, ei pääse Elsa enam Peaaegu-Ärkvel-Maale, aga see-eest on vanaema korraldanud talle suure seikluse pärismaailmas. Elsa peab kohale viima vanaema kirjad naabritele, kellelt vanaema tahab vabandust paluda. Ülesannet täites õpib Elsa lähemalt tundma joodikut, monstrumit, võitluskoera, vinguviiulit ja teisi majaelanikke ning avastab nii mõndagi üllatavat Miamase ja vanaema kohta.„Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust” on kurbnaljakas argimuinasjutt kiiksuga superkangelastest, elust, surmast ja ühest olulisest inimõigusest – õigusest olla isemoodi. See raamat on kirjutatud sama terava koomikanärvi ja sooja südamega nagu autori esikromaan „Mees nimega Ove”.

Tuledes särav ja lumelt peegelduv jõuluootus toob Kolme Kuuse külla Kanadas seekord rohkesti kutsumata külalisi, nende seas vikatimehe ja mitme eriala kriminaliste. Kui selgub, et terves kogukonnas ei leidu eriti kedagi, kes poleks hiljuti küla õuduste majja kolinud daami vihanud, tuleb Armand Gamache’il kindlaks teha, kes külatäie vihkajate seast on päriselt mõrvar … või mõrvarid. Mõrvu on peagi mitu, nende uurimisel joonistuvad välja keerukad seosed tegelaste mineviku ja oleviku, kujutluste ja tõelisuse, kunsti ja esoteerika vahel.Raadioajakirjanik Louise Penny oli 18 aastat töötanud Kanada rahvusringhäälingus, kui otsustas proovida kätt kirjanikuna. Kuna kohe esimest, 2005. aastal ilmunud kriminaalromaani „Still Life” (eesti k „Vaikelu”, 2009) tabas auhinnasadu, usaldas autor peategelase peainspektor Armand Gamache’i üha uusi mõrvajuhtumeid lahendama. „Tappev külm” on sarjas seni ilmunud viieteistkümnest romaanist teine.