Книги, похожие на «Артур Конан Дойл, Sherlock Holmesi lood I»

Aateromaaniks nimetatud „Riigi saladuse“ aine on Piibli sündmused paasapühadest nelipühadeni. Kogu tegevus toimub 30. aasta kevadel pKr 40 päeva jooksul. Haritud ja jõukas roomlane Marcus Mezentius Manilianus saabub Jeruusalemma päeval, mil Jeesus risti lüüakse. Ta näeb seda väga detailselt kirjeldatud sündmust pealt ja käib kaljuhauas, kuhu Jeesuse surnukeha viidi ja kus surnukeha enam ei ole, on vaid surilina. Siit saavadki alguse Marcus Mezentiuse küsimused ja otsingud. Kes oli see ristil surnud kuningas, kas ta tõesti tõusis surnust üles ja mis on tema riigi saladus?„Riigi saladuse“ esimene tõlge eesti keelde ilmus 1965. aastal Kanadas, tõlkijaks Johannes Aavik. Nüüd ilmub „Riigi saladus“ Piret Saluri uues tõlkes. Sisulises mõttes eelneb „Riigi saladuse“ tegevustik 2013. aastal eesti keeles ilmunud Waltari „Inimkonna vaenlastele“ (orig. 1964), aga et „Inimkonna vaenlased“ oli eesti keelde varem täiesti tõlkimata, siis mõjutas see ilmumisjärjekorda. „Inimkonna vaenlased“ on „Riigi saladuse“ peategelase Marcus Mezentius Manilianuse poja Minutus Lausus Manilianuse mälestused 46.–79. aastani pKr. 376 lk

Allutanud teadusliku ülemvõimu abil kogu Galaktikaimpeeriumi, tunneb Esimene Asum end kindlalt. Psühhoajaloolase Hari Seldoni plaan Galaktika päästmiseks tundub teostuvat. Kuid siis astub tema vastu välja üksainus inimene, Muulaks kutsutud olend, kel on võime muuta inimtundeid ja pöörata nende meeli. Ta alistab Esimese Asumi ja Seldoni Projekt on hävimas.Jäänud on salapärane Teine Asum, kõigi otsingute eesmärk. Muul peab selle leidma, et lõplikult vallutada Galaktika. Need ustavad, kes on Esimesest Asumist peale alles, peavad selle leidma hoopis teisel põhjusel. Aga kus see asub? Vastata ei mõista keegi.Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov (1920–1992) jutustab oma triloogiaks mõeldud raamatusarja kolmandas osas salapärase Teise Asumi otsimisest alguses Muula ja seejärel Esimese Asumi poolt.

On aasta 1944, sakslased okupeerivad endiselt kogu Norrat, kuid juba paistab sõja paratamatu lõpp. Ingrid on taas oma isakodus, Barrøy kaljusaarel, paraku täiesti üksi. Ta püüab korraldada oma elu talve künnisel, käib merel kala nõudmas, heitleb iseenda ja oma mälestustega. Ühel päeval saadab meri saareranda mitu ohvrit, kes on pärit merel põhja lastud Saksa laevalt, aga ka pooloimetu mehe, kelle Ingrid elule toibutab. Mõne intensiivse nädala jooksul elab ta läbi eriskummalise armuloo. Mees lahkub peagi, ent Ingridile jääb temast laps, mis mõjub naisele algul ootamatuna, kuid hiljem tõelise õnnistusena. Seda enam, et üheaegselt lapse sünniga lõpeb sõda ja saarele tulevad tagasi need, kes sinna on varem kuulunud – ning elu võib edasi minna.Romaan on põhjamaiselt karge, sündmusterohke, seda iseloomustab omapärane keelekasutus, kujundirikkus. See on loetav ka iseseisvana, kuid mõnede sündmuste ja Ingridi mõttekäikude mõistmiseks on hea taas kätte võtta „Nähtamatud”. ROY JACOBSEN (snd 1954) on tunnustatud Norra kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde, seejuures on temalt eesti keeles ilmunud romaanid „Imelaps” (2010) ja „Nähtamatud” (2014). Käesolev romaan „Valge laam”, mis valmis 2015. aastal, sai autori kodumaal sooja vastuvõtu osaliseks ja tõusis raamatumüügi edetabelite tippu. „Valge laam” on otsene järg romaanile „Nähtamatud”.

Leedi Safina Wick on sunnitud tütarlastekoolist Firenzes tagasi pöörduma varem, kui arvas. See korraldus tuleb ta kasuemalt, krahvinna Sedgewickilt, ja Safina loomulikult täidab selle, sest tegelikult ongi ta liiga vana, et kooli edasi jääda. Kui ta aga jõuab Doverisse, kus loodab eest leida oma isa teda ootamas, siis on seal hoopis kuller, kes viib ta mingisse imelikku postijaama kasuema juurde. Seal teatatakse Safinale, et ta peab abielluma Dallwyni hertsogiga, keda ta pole kunagi varem näinud. Krahvinna tahab kätte maksta hertsogile, kes oli ta pärast lühikest armulugu ühe teise iluduse pärast maha jätnud. Safina on sunnitud õela ähvarduse tõttu, et ta suletakse vaimuhaiglasse, tegema, mida kasuema tahab.