Книги, похожие на «Артур Конан Дойл, Sherlock Holmesi lood I»

August Gailit oli mitmekülgne Eesti kirjanik, üks rühmituse “Siuru” loojatest. Oma följetonikogus “Klounid ja faunid” on ta võtnud ette Eesti kirjandusmaastiku, aga eriti just sellesama “Siuru”, mida ta ise oli aidanud asutada. Siin on ta teritanud hambaid nii Friedebert Tuglase, Marie Underi kui ka Artur Adsoni kallal, aga puudutamata ei jää ka kunstnikud. “Klounid ja faunid” avaldati algselt 1919. aastal, aga raamatu tekst kõlab nii mõneski mõttes väga tänapäevaselt. Jaanus Vaiksoo raamatu järelsõnas: Tegemist on ühe ütlemata lustliku raamatuga, kirjandusliku mänguga, mis tekitas omal ajal tublisti furoori ja jättis endast maha mitmeid värvikaid legende, mida kirjandusrahvas naudib tänini. Ent Galiti följetonikogu pole kaugeltki kirjanduslooline nähtus. Ligi sajand hiljem on selles küllaldaselt vaimukaid äratundmishetki, nagu oleks kirjanik need hoogsalt paberile visanud alles eile.

Kui eduka Wheal Leisure’i kaevanduse aktsiad kipuvad üha enam Warlegganite kätte libisema, otsustab Ross oma osaluse maha müüa ja täielikult Wheal Grace’ile pühenduda. Paraku läheb tollel kaevandusel nii viletsasti, et Rossil ei õnnestu isegi pangalt võetud laenu intresside jaoks piisavat summat kokku koguda. Nagu oleks sellest veel vähe, kaotab Wheal Grace’is aset leidnud varingus mitu inimest elu. Suutmata kaevandust kauem käigus hoida, plaanib Ross selle sulgeda. Õnnetuseks on tema laenu vekslid läinud Warlegganite kätte, kel pole mõtteski tema maksetähtaega pikendada. Siis otsustab Rossi ellu naasta Elizabeth ning ka Rossi ja Demelza abielu ähvardab kokku variseda. Kui fortuuna oma palge uuesti nende poole pöörab, näib olevat juba liiga hilja, et midagi päästa.

20. sajandi ühe silmapaistvama vene kirjaniku Mihhail Afanasjevitš Bulgakovi autobiograafiline romaan. Teatriromaan, mis autoril lõpetamatta jäi, räägib Bulgakovi kogemustest teatrimaailmas.