Книги, похожие на «Hans Platzgumer, Serval»

Juba ammu oli raamatukoguhoidja Karla unistanud pensionäri elust: heita pikali ja lõpuks ometi rahulikult lugeda, elada ainult endale. Nii ta siis 60-aastaselt oma töö linnaraamatukogus lõpetabki. Vaid mõne kolleegiga säilib tal nõrk side ̶̶ kuni ühe saatusliku küllakutseni. Keskpäevaeinel teeb surmahaige ja lastetu lesk Hunter talle ettepaneku: juhul kui Karla hoolitseb pärast tema surma matuste korraldamise ja kirja eest hauakivil, pärib ta veerandi mehe varandusest. Kui hoolitseb surija eest ka enne surma, siis pärib poole varandusest ja kui saadab ta, surija enda soovi kohaselt, teise ilma, siis pärib kogu varanduse koos villaga Weinheimis … Karla rahu on nagu peoga pühitud.„Ingrid Nollil on silmapaistev omadus tabada ka näiliselt täiesti süütus argielus peituvat jubedust. Seejuures on ka negatiivsed tegelased, kelle hirmud ja igatsused on sageli tavalised, tema romaanides väliselt igati usaldusväärsed.“Sonntags ZeitungIngrid Noll, sündinud 1935. aastal Šanghais, õppis Bonnis germanistikat ja kunstiajalugu. Ta on kolme täiskasvanud lapse ema ja paljukordne vanaema. Pärast laste kodust lahkumist hakkas ta kirjutama kriminaallugusid, mis kõik said bestselleriteks. Die Häupter meiner Lieben on saanud Glauseri auhinna ja on ka filmitud, nii nagu paljud teisedki romaanid.

Politseiuurija Ira Teveri kuues juhtum menuautor Marje ErnitsaltLoo sündmustik areneb väikeses maakonnalinnas, kus inspektor Ira Tever juba aastaid töötab. Tal tuleb koos jaoskonna uue ülemaga lahendada oma kodutrepist alla tõugatud naise surmajuhtum. Vägivallatunnused laibal viitavad nii mõnelegi lähikondsele, kuid faktiliselt pole kedagi süüdistada. Ainsad tunnistajad, kes võiksid juhtumi kohta midagi täpsemalt teada, on lapsed: naise väike poeg ja kõrvalmajas elav teismeline tüdruk, kes laiba leidis. Naabrid pole aga midagi näinud ega kuulnud, vaikivad või siis esitavad juhtunust oma versioone, mis osutuvad ebatõesteks. Nii jääb Irale mulje, nagu oleks noor naine ise teinud kõik selleks, et märkamatuks jääda ning seda ka oma elu viimasel hetkel.Marje Ernitsa populaarsete inspektor Ira Teveri lugude sarjas on varem ilmunud viis raamatut: „Tapjakaev“ (2018), „Jänesehaak“ (2017), „Lask udus (2016), „Mees puukastis“ (2015) ja „Tüdruk mäelt“ (2014).

Briti kirjaniku Sarah Perry haaravalt jutustatud „Essexi siug” viib lugeja Victoria ajastu Londonisse ja Essexi külakesse, aega, mil teedrajavad avastused loodusteaduste vallas asetasid uude valgusesse kõik selle, mida seni usuti. Peategelasteks on kirglik loodusteadustehuviline, äsja abikaasa kaotanud Cora Seaborne ja kohalik vikaar Will. Kui külakeses hakkavad ringlema jutud, et müütiline Essexi siug, koletis ammustest aegadest, on taas välja ilmunud, püüavad nii Cora kui Will olukorda omal moel lahendada. Naine on veendunud, et tegu on mõne uue liigiga, mis tuleb „avastada”. Vikaar Willi peamiseks mureks on hoida külakest sattumast paanikasse, mis võiks kaasa tuua moraalse allakäigu ja usust taganemise. Ehkki Cora ja Will on pea kõiges erimeelt, liidab tekkinud segadus nad kokku ja tasapisi hakkab arenema suhe, mille jooksul nende armastus eri vorme võtab.• Waterstone’i poeketi 2016. aasta raamat • 2017. aasta Costa Romaani Auhinna nomiment • 2017. aasta Baileyse Naiste Kirjandusauhinna nominent Briti kirjanik Sarah Perry (snd 1979) on pärit Essexist tõsiusklike baptistide perekonnast. Lapsepõlves polnud tal pea mingit kokkupuudet popkultuuriga, küll aga õppis ta põhjalikult tundma klassikalist kirjandust, muusikat jne. Tänaseks on ilmunud temalt kolm romaani. Lisaks „Essexi siugile” ka debüütromaan „After Me Comes The Flood” (2014) ja „Melmoth” (2018). Lõik raamatust: „Mõnikord mõtlen, et ma müüksin hinge ära, et saaksin elada nii, nagu ma pean. Oh ei, ma ei mõtle, et ilma moraali või südametunnistuseta, mõtlen ainult, et vabana mõtlema neid mõtteid, mis pähe tulevad, laskma neil minna sinna, kuhu mina tahan lasta neil minna, mitte lasta neil kulgeda mööda rööpaid, mille keegi teine on maha vedanud ja mis viivad ainult sinna või tänna …“ Otsmikku kibrutades lasi ta sõrmega üle siu selja ning ütles: „Ma ei ole seda kunagi varem öelnud, mitte kellelegi, kuigi olen kavatsenud, aga jah, ma olengi oma hinge ära müünud, ehkki ma kardan, et ei saanud selle eest eriti head hinda.“ – lk 117Ajalooromaanide sari „Loo aeg” Sarah Perry „Essexi siug” on esimene romaan Galluse kirjastuse ajalooromaanide sarjast „Loo aeg”, kus pakume lugemiseks tunnustatud tänapäeva kirjanike haaravalt kirja pandud romaane, mis mitte ainult ei räägi ammu juhtunud sündmusest, vaid aitavad kaasaegsel lugejal neid aegu tunda, endast läbi lasta ja annavad nii mõtteainest, mille valguses ka meie ajastusele värske pilk heita. Ilmumas: Francis Spufford „Kuldne küngas” Romaan seikluslikust, ent halastamatust 18. sajandi New Yorgist.

Minu nimi on Amber Reynolds. On kolm asja, mida peaksite minu kohta teadma:1. Ma olen koomas.2. Minu abikaasa ei armasta mind enam.3. Mõnikord ma valetan.Amber ärkab haiglas. Ta ei saa liikuda. Ta ei saa rääkida. Ta ei saa avada silmi. Ta kuuleb kõiki inimesi enda ümber, ent neil pole sellest aimugi. Amber ei mäleta, mis juhtus, kuid kahtlustab, et tema abikaasa on asjaga kuidagi seotud. Vaheldumisi naise halvatud oleviku, õnnetuse-eelse nädala ning kahekümne aasta taguste lapsepõlvepäevikute kaudu küsib see kaasahaarav psühholoogiline põnevik: kas miski saab tõesti olla vale, kui usud, et see on tõsi?Alice Feeney on kirjanik ja ajakirjanik. Ta töötas kuusteist aastat BBC-s, kus pidas uudistetoimetaja, kunsti- ja elamussaadete ning „Kella üheste uudiste“ produtsendi ametit. Ta on Faberi Akadeemia 2016. aasta kursuse lõpetanu. Ta on elanud Londonis ja Sidneys ning rajanud nüüd kodu Surrey maakohas, kus elab koos abikaasa ja koeraga.„Mõnikord ma valetan“ on tema debüütpõnevik, mida on välja antud rohkem kui 15 keeles.