Книги, похожие на «Monika Peetz, Seitse päeva söömata»

Psühholoogilise trauma üle elanud Nicole’ile näib tulevik rõõmutu ja talle tundub, et elu ei paku enam midagi head. Ta jätab kõik, sõites väikesele troopilisele saarele uut elu alustama. Ta loodab, et sealt ei leia teda keegi. Kuid Antoine, tema hüljatud armastatu, ei ole selline inimene, kes raskuste ees kartma lööb. Nicole’i leidmiseks on ta valmis pahupidi pöörama kogu maailma.

Et oma minevikust pääseda, on Yasmine Ajam kodumaalt lahkunudja elab New Yorgis, kus ta on teinud edukat karjääri. Ühel päeval saab tasõnumi, mis sunnib teda tagasi koju Stockholmi eeslinna pöörduma – tundub,et seal parasjagu aset leidvad rahutused on kuidagi seotud tema vennakadumisega. Samal ajal töötab Klara Walldéen Londonis ühes salapäraste jahämarate eesmärkidega uurimisinstituudis. Tema arvuti varastatakse ja peagipärast seda tõugatakse üks naise kolleeg metroorongi alla. Ka Klara peabStockholmi naasma. Naiste teed ristuvad ja välja hakkab kooruma hirmutav piltjõhkrast ühiskonnast, kus võimukandjad ei kõhkle oma eesmärkide saavutamisenimel millegi ees tagasi, isegi kui selleks tuleb minna üle laipade.„Eeslinn” on eraldiseisev järg menuromaanile „Ujuja”, mille põhjal onvalmimas film. Joakim Zander (snd 1975) elab oma perega Lundis. Ta on kaitsnudMaastrichti ülikoolis õigusteaduse doktori kraadi ja töötanud kümme aastatBrüsselis Euroopa Liidu institutsioonides. Lapsepõlves ja nooruses elas tamõnda aega ka Lähis-Idas ja USAs.

„Üks meist valetab“ on lugu viiest pärast tunde jäetud noorukist, kellest jäävad ellu neli. Nad kõik on kahtlusalused ja neil kõigil on midagi varjata.Meil kõigil on saladusi, oluline on see, kui kaugele oleme valmis nende varjamiseks minema.Esmaspäeval pärastlõunal jäetakse pärast tunde viis Bayview High keskkooli õpilast.Bronwyn, Aju, on seadnud sihiks Yale’i ülikooli ja ta ei riku mitte kunagi ühtki reeglit. Addy, Kaunitar, on piltilus kooliballide kuninganna. Nate, Kurjategija, on juba narkoäri ajamise eest tingimisi karistada saanud. Cooper, Sportlane, on pesapallistaar. Ja Simon, Heidik, on Bayview High kurikuulsa kuulujuturakenduse looja.Aga Simon ei välju enam kunagi klassiruumist, kuhu ta sisenes. Sest enne, kui aeg täis saab, on Simon surnud. Ning uurijate sõnul ei ole tema surm õnnetusjuhtum. Ta suri esmaspäeval. Teisipäeval oli tal plaanis postitada mahlakaid paljastusi oma klassikaaslaste kohta ja seega on kõik neli tema mõrvas kahtlustatavad. Või on nad hoopis vabaduses viibiva tapja jaoks ideaalsed patuoinad?Sedamööda, kuidas politsei loos selgusele jõuab ja meedia möllab, peavad neli teismelist toime tulema oma valede tagajärgedega ja neid endiselt mängukannina kasutava tundmatu vastasega. Kui nad ei suuda oma erimeelsusi lahendada ja koos tegutseda, satuvad nad otseteed manipuleeriva tapja osavalt punutud võrku.Romaan „Üks meist valetab“ on erinevate tegelaste silmade läbi edasi antud nutika süžeega põnevuslugu, mille lõpplahendus selgub alles viimasel leheküljel. See on midagi enamat kui tempokas krimka – lugu on ühtlasi ka valgustav pilk kooliellu.Karen McManuse debüütromaan ilmus 2017. Tõlkeõigused on müüdud enam neljakümnesse riiki, see on püsinud New York Timesi menukite nimekirjas üle aasta, tõlked on jõudnud menukite nimekirja Suurbritannias, Iirimaal, Saksamaal, Prantsusmaal ja Brasiilias. Loo põhjal on valmimas film. Karen McManuse teine romaan TWO CAN KEEP A SECRET ilmub eesti keeles 2019.

Kui ühel päeval 2011. aastal annab ETA terrorirühmitus teada relvastatud võitluse lõppemisest, suundub Bittori surnuaeda, et rääkida abikaasale oma otsusest minna tagasi kodulinna. Kas leppimine ja andestus on võimalik? Kas Bittoril õnnestub teada saada, kes oli see kapuutsiga nägu varjav noormees, kes ühel vihmasel õhtupoolikul tappis kodumaja ees tema abikaasa?„Isamaa“ on lugu kahest perekonnast, kelle lähedasele sõprusele teevad lõpu kahtlused, viha ja radikaliseerumine, mida ETA tegevus ühes Baskimaa väikelinnas kaasa toob. Eelkõige on loo keskmes kummagi perekonna naised, omaaegsed parimad sõbrannad, kellest üks on kaotanud abikaasa, teisel aga istub poeg terroritegudes süüdistatuna vangis. Ent ETA kolm aastakümmet kestnud ohvriterohke tegevuse haavu kannavad hinges kõik, keda see otseselt või kaudselt on puudutanud. Aramburu kirjutab Baskimaa traumaatilisest kogemusest süüdistavat või dotseerivat hoiakut võtmata, inimlikult ja voolavas eepilises stiilis. „Isamaad“ on võrreldud XIX sajandi suurromaanidega.Fernando Aramburu (1959) on hispaania keeles kirjutav baski kirjanik, kes alates 1985. aastast on elanud Saksamaal, kus ta töötab hispaania keele õpetajana. Aramburu romaanid ja novellid on pälvinud palju auhindu, kuid tema kahtlemata mõjukaim teos on 2016. aastal ilmunud „Isamaa“, mille põhjal valmis 2020. aastal ka seriaal. Romaanile on omistatud pikk rida kirjandusauhindu nii Hispaanias kui mujal ning seda on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde.