Книги, похожие на «Mati Soonik, Seelikukütt»

Leelo Kassikäpa ainult täiskasvanutele mõeldud kogumik „Pikantsed jutukesed” koosneb kahekümnest erootilise alatooniga lookesest, mis on kohati väga üksikasjaliku seksistseeni kirjeldusega vürtsitatud. Siiski ei kohta me rõvedaid väljendeid, vaid naiselikult pehmes kõnepruugis kaasahaaravaid ladusaid lookesi, mille kohta naissoost lugeja avaldas arvamust, et üht rida lugedes haaravad silmad juba kiiresti järgmist. Meessoost lugeja arvamusel on neid lugusid võimatu lugeda, ilma et nad sind „käima tõmbaks”. Sellisel juhul on need lookesed meie madala iibe korral igati teretulnud vaheldus välismaistele pornosaitidele, mida, olgem ausad, mõned mehed suure andumusega vaatavad.… Mees ei andnud talle aega pikalt mõelda. Asus kohe energiliselt tegutsema, tema nõudlikud käed kobasid naise ihu ja liikusid sihikindlalt allapoole – keelatud tsooni. Katre ei suutnud enam tõrkuda, ühtegi mõtet ei olnud peas. Kindlasti oli selles omajagu süüd joodud veinil. Mõistus oli tema keha reetnud ja ürgsele kutsele valla jätnud. Seda olukorda mees nüüd kiiresti kasutaski. Tema käsi liikus mööda naise paljast säärt ülespoole … siis veel kõrgemale … lõpuks ei olnudki enam kuhugi liikuda ja selles kohas tundis mehe käsi, et naine on tema jaoks täiesti valmis. Seejärel pani mees oma teise käe naise alaseljale ja sealt edasi aluspükste ääre alla, paljale ihule. Peatus hetkeks kõhklevalt, justkui luba küsides …

29. detsembril 1951.a. Serga külas, Meremäe vallas, Võrumaal, nägi ilmavalgustpisike poisinääps, kelle edasine elu on kulgenud sedamoodi, et mõni raamat võis kirjutatud saada. ,,Kuuvirvendus" oli autori esimeseks teoseks. ,,Olla keegi teine" on raamat ühe Setomaa küla sünnist sügaval laanes, ,,Jälg samblal" sellesama küla asukate elust kümmekond aastat hiljem. Kirjeldatud sidemed ajaloo, paikade, tegelaste ja sündmustega on autori enda kujutluses sündinud, ent oma olemuselt ajastuhõngulised.

Greete Kõrvitsa (sünd 1988) debüütromaan on väljamõeldud tegelaste ja sündmustega, kuid tähelepanekutega ning dialoogidega autori enda elust. Ameerika ühiskonda kirjeldab autor kontrastsetes värvides. Jätkub kõike: irooniat, huumorit, pisaraid. Ent mitte ainult Ameerikat pole selles raamatus. Siit leiab ka Eesti elu, eestlaslikku suhtumist, rõõmu ja masendust, kodu ja natuke koduigatsust. See on raamat kohanemisest, mille taolist tuleb kogeda paljudel, kes on pidanud järgnema „sellele õigele“ – mõeldagu siin siis tööd või inimest.

Romaani «Suure meistri käsi» peetakse gruusia proosa üheks tippteoseks. Selles on kujutatud perioodi mis eelnes Gruusia ajaloo «kuldsele sajandile», nõndanimetatud Gruusia renessansile (XII saj.), mida iseloomustab riigi erakordselt suur sõjaline ja poliitiline võimsus ning kultuuriline õitseng. Käsitletud ajajärgul – XI saj. alguses – kestab Gruusias juba eelmise sajandi lõpul alanud võitlus riigi ühendamise eest ning on märgata esimesi edusamme kunsti, eelkõige arhitektuuri valdkonnas. Teose süžee aluseks ongi võetud Svetitshoveli peakiriku ehitamine Mtshetas. Romaanis figueerivad ajaloolised tegelased kuningas Giorgi, katoolikos Melkhisedek ja ehitusmeister Arsakidze.