Книги, похожие на «Давид Лагеркранц, See, mis ei tapa»

Häiriv ja salakaval. Peter Swanson viib hirmu täiesti uuele tasemele. – GoodreadsKõik ohud ei pesitse ainult sinu peas…Kate Priddy on kogu elu olnud pisut neurootiline ja kaldunud ärevusele. Kui Kate’i Bostonis elav nõbu Corbin Dell teeb talle ettepaneku ajutiselt kortereid vahetada, jääb Londonis kunsti õppiv neiu nõusse, lootes, et uus keskkond aitab tal üle saada hiljuti kogetud traumast.Üsna varsti pärast saabumist Corbini uhkesse Beacon Hilli korterisse teeb Kate ehmatava avastuse: tema naaber Audrey Marshall on tapetud. Kui politsei Corbini kohta aru pärib, on vapustatud Kate’il neile vähe vastuseid, küll aga palju küsimusi, ning tema uudishimu süveneb, kui ta kohtab Alan Cherneyt, kena vaikset meest, kelle üürikorter asub teisel pool sisehoovi. Alani sõnul käis Corbin korduvalt Audreyl külas, ometi väidab too, et isegi ei tunne neiut. Pärast kohtumist Audrey endise peigmehe Jackiga, kes on veendunud, et mõrvar on Corbin, hakkab ka Kate kahtlema.Ajavahest uimase ja emotsionaalselt tasakaalutu Kate’i kujutlused on täis minevikuõuduse põhjustatud koledust ning ta ei suuda iseennastki lõpuni usaldada… Kuid Kate’i fantaasiates keerlev õudus pole kaugeltki nii väärastunud ja surmav kui see, mis teda tegelikkuses ees ootab. Sest kõik tema hirmud saavad tõelisuseks. Ja on palju-palju lähemal, kui ta arvatagi oskab.“Kõik tema hirmud” on põnevusest särisev romaan, mida iseloomustab Peter Swansoni kõhedust tekitav oskus maalida meile pilt inimpsüühika pimedaimatest soppidest ning tema suurepärane anne luua selgelt eristuvaid süžeesid, mis on ta komeedina põnevuskirjanike eliidi sekka lennutanud.Tugev kiire tempoga põnevik, kus iga ukse taga ja iga voodi all näib varitsevat mõni ründevalmis psühhopaat. – Kirkus ReviewSuurepärane romaan! Geniaalne kontseptsioon. – Clare MackintoshSwansoni tempo on kiire, ja iga kord, kui arvad, et oled müsteeriumi lahendanud, juhtub jälle midagi, mis kõik eelneva sassi lööb. – BookreporterEnamik lugejaid ei oska oodata hitchcocklikke pöördeid ja käänakuid, mis selles silmapaistvas põnevusloos lugejate ees lahti rulluvad. – Washington Post Psühholoogiliste põnevike austajad peaksid endale aega võtma, et Swansoni romaan ühe hooga läbi lugeda, eelistatavalt päevavalguses. On oodata kõhedusest tekkinud kananahka ja hirmsaid judinaid. – Library JournalPinevusest pungil, kiire tempoga, läbinisti hitchcockliku süžeega psühholoogiline draama. – BookPageOskuslikult lugeja silme ette manatud Bostoni talv loob täiusliku olustiku järjest süvenevale paranoiale. Swanson lisab juba talle omaseks saanud suurepärasele tegelaskujuarendusele ja järjest kuhjuvale pinevusele judinaid tekitava “voodialuse koletise”. – Booklist

On aasta 1944. Punavägi on Eesti äsja vallutanud, vastne võim üritab käivitada uut, nõukogulikku elulaadi. Põline kooliõpetaja Aleksander Sooveer saabub koos naise ja nende kasvatada oleva tütrepojaga sõjast räsitud väikesesse Lepaku töölisasulasse, et seal kool käima panna. Nende kodu Varevere linnas on pommirünnakus tuleroaks saanud, kogu elu tuleb alustada uuesti, aga sootuks teisiti kui kunagi varem – punane riigikord on viinud turvatunde, tekitanud hirmu ja nõuab kogu elu jooksul pühaks peetud tõekspidamiste mahasalgamist.Majad jõe ääres on 2000. aasta romaanivõistlusel esiletõstetud teos.

Kogumikus on eesti autoritelt:Miikael Jekimovi verine lugu kosmosepiraatidest, «Tormiga saabub ka veritasu»,Mairi Lauriku kaugtuleviku teaduslik fantastika «Surf ajalainetel», VeikoBelialsi ja J. J. Metsavana ühes Strugatskite maailmas toimuv lugu «Neli kohtapeale koma», Mann Loperi aurupungilik alternatiivajalugu 1905. aastarevolutsioonist Eestis – «1905», Tamur Kusnetsi lõbusas laadis esimesekontakti lugu «Ootamatu jahisaak», Armin Kõomägi düstoopse tuleviku-Eestivirtuaalreaalsuse jutt «Punamütsike», Jaagup Mahkra stiilipuhas mõõga jamaagia lugu «Umgolla mustad maagid».Täheaja numbri tõlkeosa tutvustab ulmeklassikut C. L. Moore’i (1911–1987).Tema tegelast Loodekaare Smithi peetakse üheks Han Solo tegelaskujuinspireerijaks (lugu «Shambleau»). Joiry Jirel on mõõga ja maagia kirjanduseilmselt esimene naissoost mõõgakeerutaja (lugu «Jirel ja maagia»). Lugu«Ajavärav» räägib väljaspool aega ja ruumi paiknevast olendist, kesarmastab koguda maailmast tema jaoks huvitavaid elusolendeid ja asju, paigutadesneid siis oma isiklikku muuseumi. Lisaks leiab numbrist veel Raul Sulbiülevaateartikli C. L. Moore’i elust ja loomingust.

Ühel mitte eriti ilusal päeval tunneb Surm, et ta on Kurbus, see tähendab, et ta tunneb mõtlikku kahetsust selle pärast, et asjad on nii, nagu nad ilmselt on. Seetõttu jätab ta oma kohustused õpipoiss Morti hooleks ning püüab ise end kuidagi lõbustada. Mort on aga surelik ja miski inimlik pole talle võõras, seepärast ei jäta teda külmaks ka printsess Keli ilusad silmad. Ta päästab Keli surmast ning tekitab sellega loomulikult Kettamaailma asjades kohutava segaduse, sest Universum on printsessi surma juba teadmiseks võtnud. Ja Universumit ümber veenda pole sugugi lihtne.

Tõlkinud Iris-Barbara JeletskiSündmuste Horisont288 lkSelle raamatu peategelane on Freya Nakamichi-47. Ta on tulnud kasiinost välja dirižaabli rõdule ja mõtleb parajasti, kas mitte hüpata alla sinna Veenuse kaljude suunas, mis peaksid kusagil kolmekümne kilomeetri pärast vastu tulema, kui temaga hakkavad tüli norima „uued aristokraadid“, robotimaailma koorekiht, kellest kaks ulatuvad Freyale vööni. Järgneva võitluse käigus rebib Freya ühel väikemehel pea otsast, see aga ei takista peal talle ähvardusi järele karjumast.Freya on nimelt robot, konkubiin, erialaks 16. sajandi ungari rahvamuusika. Ta on ideaalne, täiuslik, aga saatuse julm nali on, et tema eesmärk muutus mõttetuks umbes 60 aastat enne ta aktiveerimist koos viimase inimese väljasuremisega. Mis aga ei takista kunagi inimeste poolt igale poole välja saadetud robotitel oma tegevust jätkamast… ja nii see tsivilisatsiooni rong kolinal edasi tossutabki.Raamat on austusavaldus Robert. A. Heinleinile ja Isaac Asimovile.