Книги, похожие на «Marek Kahro, Seal, kus näkid laulavad»

Raamatusse on koondatud kolm Alfred de Musset' teost.De Musset (11. XII 1810 – 2. V 1857) tähendab prantslastele sama mis Puškin venelastele või Byron inglastele. Niisiis on ta eelkõige poeet ja sealjuures veel romantik ning kindlasti ka oivaline jutuvestja.

Anton Pavlovi poeg Tehhov on viidanud, et püss esimese vaatuse seinal teeb pauku viimases. Juhtub aga nii, esimeses vaatuses käivad hoogsad paugud ära ning krimiuurijad Andres Västrik ja Rita Leidpalu olgu targad ning tehtku kindlaks, milline püss hiljem seinale riputada. Sest, vaadake Pärnumaal on igal mehel vintraud kodus ja ka paugu tegemiseks on paljudel põhjus. Kui puud saaksid rääkida…

Reeli Reinausi uue raamatu sündmused leiavad aset tänapäeva Hiiumaal, kuid noorte peategelaste elu ja suhteid mõjutavad oluliselt ammused salapärased sündmused, millesse olid segatud Suuremõisa aadlik Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Stern­berg ja tema alluvuses töötanud kapten Carl Johan Malm.Miikael tuleb Hiiumaale seletust otsima painavatele unenägudele ja kummalisele ettekuulutusele, et teda seob saarega verevõlg. Teda abistab sensitiivsete võimetega Vika, kellel on aga saare ja poisi aitamisega hoopis omad plaanid. Samal ajal püüab Ingel maksku mis maksab oma teadmata kadunud poiss-sõbra jälgi ajada. Ja Ingli sõbranna Saara ei tea ise ka täpselt, kuidas ta äkki nende peadpööritavate sündmuste keskele on sattunud.Noortepõnevikuga „Roosi märgi all” jätkab üks eesti tunnustatumaid noortekirjanikke Reeli Reinaus Eesti ajaloo ja rahvapärimuse tutvustamist noorele lugejale. Raamatust leiab nii romantikat, saladusi kui ka kriminaalsust, samuti paraja portsu paranähtusi. Tegemist on põneva kokteiliga, mis hoiab noort lugejat oma kütkes kuni viimase lehekülje viimase reani.

„Röövitud pioneeri juhtum” on järg raamatule „Reeturlik metsavend” (Tänapäev, 2017), kus kohtume taas riikliku julgeoleku uurija Endel Krolliga. Aasta on 1959 ja julgeolekutöötajad on hädas Tallinnas aktiveerunud põrandaaluse vastupanuliikumisega, mis saadab korda nõukogudevastaseid tegusid. Midagi on mäda ka riiklikes struktuurides.

Üksi on külm. Üksi on kurb. Üksi on paha. Seetõttu saab igast üksikust inimesest pikapeale ikka luuletaja, kas siis neid laule heaks peetakse või mitte, on juba iseasi. Ükspuha mis, aga üksi ei tahtnud enam olla. Nii varisebki kokku suurmeeste iseloom, kes on kavatsenud ennast maailma eest peita, kloostrisse, kõrgmägedesse ja džunglitesse. Juba mõni tund pärast kauaoodatud rahu saabumist tahetakse metroosse tagasi, otsitakse üles lähim inimsööjate suguharu, peaasi et saaks kellelegi oma südame tühjaks rääkida.