Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «J. A. Redmerski, Sarai tapmine»
Joanne Fluke'i lood sellest, kuidas koogikuninganna Hannah Swensen küpsetamise kõrval mõrvu lahendab, on tuntud heade retseptide, mõnusa huumori ja nutikate lõppude poolest.Sel korral leiab Hannah koolihoovi prügikastist linnakese võimuka šerifi Granti laiba. Hannah ei saa asja niisama jätta mitte üksnes seetõttu, et tal on detektiivitööks nii huvi kui annet, vaid ka sellepärast, et peamine kahtlusalune on Bill – tema õemees. Milliseid saladusi peidab see pealtnäha leebe linnake ja tema siivsad kodanikud? Hannah ei tea, aga ta uurib välja.
Minnesota osariigis asuv Lake Edeni linnake on iga-aastase talvekarnevali ettevalmistustööde tuhinat täis ning Hannah Swensen peab vihtuma oma menukas kohvikus, Cookie Jaris, valmis terve küpsisemäe. Kahju ainult, et ametliku talvekarnevali tordi valmistamise au oli langenud kuulsale elustiili eksperdile, Connie Macile, ja see oli Hannah’ arvates küll veidi nigel mõte. Hannah kahtlustab, et Connie Mac on paljuski samasugune nagu need maiused, mida naine oma kaabeltelevisiooni kokasaates valmistab – magusad, õhulised ja hõrgutava välimusega, kuid tõenäoliselt kibeda maitsega.Hannah’ kahtlused leiavad kinnitust, kui Connie Maci limusiin linna veereb. Ilmneb, et Küpsetav Kullake on kamandav, kergesti ärrituv ja üdini domineeriv. Viimane tilk langeb karikasse siis, kui Hannah saabub Cookie Jari ja leiab eest söestunud talvekarnevali tordi ning sahvris lebava Connie Maci, keda oli surmav löök tabanud täpselt siis, kui ta oli näpanud söömiseks ühe Hannah’ kuulsa mustikamuffini.Järgmisena teatab politsei, et sulgeb Hannah’ pagaritöökojale ligipääsu, kuna tegu on kuriteopaigaga. Hannah on ilma ahjudeta pagar ja talvekarneval on kohe-kohe algamas. Hannah ainsaks võimaluseks on haududa valmis plaan oma pagariäri päästmiseks – paljastada ise tapja…Sisaldab seitse originaalset küpsise- ja magustoiduretsepti, mida proovida!
Ma sattusin Raudiku külla esimest korda siis, kui piiritsooni tulnud võõrast igal sammul valvati ja jälgiti, sest suur Nõukogude riik oli oma piiride puutumatuse pärast alalises hirmus. Mind võlus selle paiga kaunis loodus ja ahistas see, et seal peremehetsesid võõrastes mundrites inimesed, kes olid Eestimaa ja eestlaste peremeesteks saanud. Saatuse tahtel olen hiljem käinud Raudikul kümnete aastate jooksul, elanud kaasa selle rannikuküla allakäigule ja tundnud rõõmu, et lõpuks on elu selles kodututega asustatud külas hakanud ülesmäge minema. Ärgu otsitagu selles romaanis konkreetseid paiku ja inimesi, sest tegevus võib toimuda mis tahes põhjaranniku külas. Meie maarahva käekäik on poole sajandi jooksul selleks piisavalt ühetaoline olnud.
Понравилось, что мы предложили?