Книги, похожие на «Йорн Лиер Хорст, Salauks»

Et sõbrannadele muljet avaldada, korraldab Liina oma kolmekümnenda sünnipäeva puhul peo. Ta valib selle toimumise paigaks Läti piiri ääres üksildases paigas asuva maamõisa, sest tahab oma sõpradele pakkuda midagi väga erilist. Peojärgsel hommikul üksi ja poolalasti mererannas ärgates ei tunne ta ümbrust ära ning arvab, et sõbrad on ta maha jätnud. Peost ja läinud ööst ei suuda ta suurt midagi meenutada. Ekselnud mõnda aega tühjal rannal, leiab ta lõpuks ulualuse tillukeses räämas rannamajakeses, kus juba elab keegi. Peagi selgub, et ka mõis, kus pidu peeti, ei asu kaugel, kuid seal pole enam aisatki hingelist. Hüljatud paigast lahkumiseks võimalusi otsides leiab Liina majakeses elava võõra mehe magamisaseme peatsist tolle kirjutatud päevikud ning hakkab neid salaja lugema.

Patrik Hedströmil ja tema kolleegidel Tanumshedepolitseijaoskonnast on olnud rahulik talv, ent kevade tulles hakkab asjujuhtuma. Jaoskonda saabub uus kolleeg Hanna Kruse, asulas hakatakse filmimakõmulist tõsielusarja „Fucking Tanum” ja taas kord leiab Fjällbackas asetvägivaldne surm. See, mis esialgu paistab tavalise autoavariina, osutubmõrvaks. Kui Patrik avastab seosed sarnaste juhtumitega üle kogu Rootsis,mõistab ta, et kurjategija südametunnistusel on tõenäoliselt rohkemgielusid. Veidi hiljem leitakse üks tõsielusarjas osaleja tapetunaprügikastist. Kas see jõhker mõrv on seotud nende tagaotsitavasarimõrvariga? „Murelind” on põnev, kaasahaarav ja põletavalt aktuaalnekrimiromaan, milles Patrik Hedström peab seisma silmitsi oma elu suurimaväljakutsega ja töötama paralleelselt kahe mõrvajuhtumiga, samal ajal kuitohutu kiirusega lähenevad tema ja Erica pulmad. CAMILLA LÄCKBERG (sünd 1974)on Rootsi menukaim naissoost krimikirjanik. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui30 keelde ja müüdud 55 riigis üle 15 miljoni eksemplari. „Murelind“ ontema neljas raamat eesti keeles

TAGASIPILK KÄIDUD TEELETeekonna lõpul vaadatakse ikka tagasi ja meenutatakse teel läbielatut. Arvan, et mind lapsena kasvatanud vanaisa Alfred, eluaegne eesti keele õpetaja, võiks oma tütrepojaga rahul olla, sest tänu temale hakkasin juba nelja-viie aastasena raamatute ja kirjanduse vastu huvi tundma. Nii olengi läbi elu olnud kahe isanda teener: tehnika, mis andis leiva, ja kirjandus, mis tõi rõõmu ja rahuldust. Oma vanaisale Alfredile pühendan käesoleva raamatu nimiloo – ülevaate tema kodutalu käekäigust läbi aastakümnete, mis ilmub esmakordselt.Peale selle on siia raamatusse koondatud minu põhitöö kõrval kirjutatud lühiproosat, samuti ka paar viimastel aastatel ilmunud, aga ka mõned seni ilmumata lühilood. Novell „Udu teel“ on minu debüütteos, mis märgiti ära 1963. aasta „Loomingu“ novellivõistlusel, kannab tolle ajastu pitserit ja on ära toodud originaalkujul. Jutustusena loetav on ka filmistsenaarium „Tuuline saar“, mis sai 1977. aasta võistlusel II (tol võistlusel kõrgeima) preemia. Režissöör Veljo Käsperi muudetud stsenaariumi järgi valmis sellest „Tallinnfilmis“ 1982. aastal film „Pihlakaväravad“. Novelli „Päevast päeva“ kirjutasin oma toonase ettevõtte Venemaalt tulnud direktori kohta ja see tähendas mulle uue töökoha otsimist. Ka teised lühemad novellid on sündinud tõsielust. Nii et – head lugemist!