Книги, похожие на «Lisa J. Smith, Salaring: Vang»

Mõnede arvamuste kohaselt tähendab Küpsisteparadiis linnaosa, kus igas eramajas ja ridaelamuboksis elab perekond: ema-isa, kaks last, kaks autot ja koer. Selle raamatu tegelased elavad küll taolises paigas, ent rahulik eeslinnaelu ei kuku neil kuidagi välja. Lisaks sarnasele aadressile ja sisemisele üksildustundele on peategelased omavahel rohkem seotud, kui nad ise arvatagi oskavad.Raamat annab hea ülevaate masu-eelsest Eesti elust eelmisekümnendi keskpaigas, kus tarbimine kõrge ja oluline on raha.

Viimane kord, kui sulle head ööd soovin, ei tea ma, et see on viimane kord. Kui oleksin teadnud, siis oleksin pannud hüvastijättu rohkem energiat. Aga mina ütlen, et lähen vist Ivani juurde magama. Sina ei vaidle vastu. Lased mu minema, pilk ekraanil, mina lähen, lähen, kõige viimast korda lähen sinu juurest ära. Arvan, et me näeme hommikul. Me ei näe. Me ei näe enam kunagi.Ühel hommikul leiab Carolina oma mehe voodist surnuna. Naine jääb väikese pojaga üksi ja on sunnitud alustama täiesti uut elu, vaadates samal ajal tagasi elule, mida elas seni.„Loodame parimat“ räägib ühe armastuse puhkemise, arengu ja ootamatu lõppemise loo kahe paralleelse narratiivina. Üks lugu räägib kahe noore inimese armumisest ja nende suhte arenemisest, teine – peategelase püüdest oma leinaga toime tulla. See on liigutav kokkulepe surma, kuid ka eluga: armastuse ja lapsevanemaks olekuga, moodsa suhte ja selle halastamatute ootustega. Lugeja saab jälgida Carolina elu kümne aasta jooksul, armumist ja leina, elu, mis vaatamata rangele plaanile otsustab olla hoopis midagi muud.Carolina Setterwall on sündinud 1978. aastal Rootsis Salas. Ta on õppinud meediat ja kommunikatsiooni Uppsalas, Stockholmis ja Londonis. Ta elab koos pojaga Stockholmis. „Loodame parimat“ on tema esimene romaan.

Väikeses õdusas Karlovas, kus kõik tunnevad kõiki ja naabritesilme eest ei jää miski varjule, on vanas puumajas elavad naised osanudperekonna saladusi läbi aastakümnete hoida. Teadmatusest sündinud valedotsused muudavad kinnisvaramaakleri Maaris Saugase elu üha keerulisemaks. Kuiühel talvehommikul leitakse tema endise naabri, omandireformi hammasratastevahele jäänud sundüürniku August Arksoni laip, kutsutakse Maarispolitseiuurija juurde.

Mahuka jutustuse aluseks ja inspiratsiooniks on eelkõige eestlaste kirgi üles kütnud džunglistaari-lugu. Autor oli nimelt üks neist, kes kaugel Malaisias igas mõttes ellu pidi jääma. Aga jutt pole kaugeltki mitte ainult džungliseiklustest ja läbielamistest. Autor kirjeldab nii otse kui kaude pigem paljudele nii tuttavat ängistuse tunnet vabaduse ja samas vabasetuse vahel elus üldse, nagu sümboliseerib ja osutab ka raamatu pealkiri. Džungliteema on üle kantud ka ühe naise igapäevasesse ellu ja tegemistesse. Jututamisstiil on katimurutarilikult tuttav, emotsionaalne ning sõna- ja mõttemänguline.