Книги, похожие на «Jaak Juske, Salapärase Venemaa lugu. Isa põnevad unejutud ajaloost»

Kas jõuluvana on olemas? Kui jah, siis miks ta punane on ja kasta lennata oskab? Miks me jõulupühi peame ja kas meile meeldib kinke saada?Norra kirjanik Unni Lindell on pidanud põhjalikke vestlusi kuue- kuniüheksa-aastaste poiste ja tüdrukutega elu suurte küsimuste üle ja seekordkeerleb jutt jõulude ümber. Unni Lindelli raamatuid on nautinud miljonidlugejad üle maailma. Eesti lugejatele on tuttav tema Mark Levengoodiga kahassekirjutatud raamat „Vanad tädid enam ei mune”. Suurepärane ja lustakaslugemine kõigile vähegi lapsemeelsetele!Vanasti öeldi teistele: „Ma armastan sind.” Õnneks ei ole nüüd enam vajanii jubedalt pingutada. Ma arvan, et piisab sellest, kui öelda: „Tulesiia!”Holger, 8-aastaneMinu ema ütleb, et ma käin talle närvidele, kuigi ma seisan paigal.Sigurd, 6-aastaneJõulupuu on väga kaval mõte. Kingid näevad kuuse all paremad välja kuikeset põrandat hunnikus.Tobias, 7-aastane

„…ma kuulsin, et sa olevat ütelnud, et sa ei usu enam päkapikke. See on hea. Mind ei peagi uskuma, sest ma olen nagunii. Ainult lollid usuvad päkapikke. Ega sa ju oma isa kah ei usu, sest ta on nagunii.“ Päkapikk Ingo on külastanud Unduskite perekonda juba ligi kakskümmend aastat. Ta ilmutab end detsembri algul, mil lapsed hakkavad talle kirju aknalauale jätma ja kustub pikka unne pärast kolmekuningapäeva. Jaan Undusk ütleb sissejuhatuses: Kunagi aastasadade pärast, kui tänased põlvepikkusedki poisid on muutunud isaisade mälestusteks, käib ta ikka reipalt edasi, habe ees ja muremõtted peas, ning paneb punase pliiatsiga paberile oma iga-aastasi tervitusi. Ja see siin on lihtsalt üks väike väljavõte igavikust. Raamatus on avaldatud valik laste kirjavahetusest päkapikk Ingoga aastatel 1991-2009. See raamat meeldib kõigile neile, kes teavad, et päkapikud on nagunii.

Mart Laar keskendub selles raamatus Saaremaal 1944. aasta sügisel pealetungiva Punaarmee ja taganeva Saksa armee vahel peetud lahingutele. Raamatu sissejuhatavas osas kirjutab ta Saaremaa ajaloost enne II maailmasõda ning käsitleb põhjalikult 1941. aastal Eestist mobiliseeritud meeste saatust tööpataljonides ja eesti laskurkorpuses, kaasa arvatud ohvriterohke Velikije Luki lahing. Saaremaa oli viimane Eesti osa, mis 1944. aastal Punaarmee kätte langes, kusjuures Sõrve poolsaarel kestsid verised lahingud rohkem kui poolteist kuud. Autor tugineb mahukale sõjaajalookirjandusele, kuid ka mõlemal poolel võidelnud meeste mälestustele ja arhiivimaterjalidele. Raamat on Mart Laari 1944. aasta lahinguid Eestis käsitleva raamatusarja neljas osa. Varem on ilmunud „Emajõgi 1944”, „Sinimäed 1944” ja „September 1944”.