Книги, похожие на «Барбара Картленд, Saatan ja ingel»

Armastades siiralt Steven Harlandit, põgeneb Audrey ometi armastuse eest, oletades, ja sealjuures mitte ilma põhjuseta, et Steveni vanemad, uhked inglise aristokraadid, ei kiida seda suhet heaks. Möödunud on kümme aastat ja asjaolude sunnil kohtuvad noored taas. Vastuolulised tunded, mis põimitud tihedasse, keeruliste vastastikuste suhete võrku, lisaks paar perekonna luukeret kapis – see on sasipundar, mida Audreyl ja Stevenil tuleb asuda lahti harutama, et leida lõpuks kauaigatsetud õnn.

Krasia Pealuutroon seisab tühjana ja inimkond on paisatudkaosesse. Langenud väejuhtide ja deemonivürstide kolpadest ehitatud istmespeitub võlujõud, mis hoiab eemal maa-alused deemonid. Sel troonil istudes oliAhmann Jardir määratud vallutama kogu teadaoleva maailma ja tegema igaveselõpu deemonisõjale. Säärasele asjakäigule seisis aga vastu Arlen Põldaja,kes kutsus Jardiri duellile. Kaotusega riskimise asemel viskus Arlen kuristikku,haarates endaga kaasa ka Jardiri ja jättes nii maailma päästjata. Alanudpärilusheitlus ähvardab lõhestada kõiki Thesa Vabasid Linnu.Lõunas peab Jardiri esiknaine Inevera hoidma ära poegade omavahelisedtaplused, mis võiksid vallandada kodusõja. Põhjas üritavad LeeshaPaberivalmistaja ja Rojer Kõrtsmik sepistada Milni ja Angiers’ hertsogkondadevahelist liitu krasialaste vastu, enne kui on liiga hilja. Rikas ja kaitsetuLaktoni hertsogkond on aga sattunud risttulle. Samal ajal saavad maa-alused ühatugevamaks ning Arleni ja Jardirita ei pruugi kellelgi olla piisavalt jõudu, etneile vastu astuda. „Pealuutroon” on Peter V. Bretti viieosalisena kavandatud Deemonite sarjaneljas raamat, järg raamatutele „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda” ja„Päise päeva sõda”.

Hercule Poirot’ juurde astub tänaval peenelt riietatud naisterahvas, kes hakkab teda ilma sissejuhatuseta hurjutama. Suur detektiiv olevat saatnud talle kirja, milles süüdistab teda kellegi härra Pandy tapmises.Poirot on nördinud. Ta poleks iialgi saatnud nii labase sõnastusega kirja. Tema jutule tuleb veel kolm inimest – samal põhjusel! Poirot’l ei jää muud üle, kui uurida välja, kes on kasutanud kurjasti tema kuulsat nime.Ja miks? Kas õnnetusjuhtum osutub üldse mõrvaks? Uuringud viivad ta maale uhkesse härrastemajja, kus elavad väga erinevad inimesed.Rääkimata koerast, kes püüab külalise nägu lakkuda …

Teos võitis 2011. aastal Soome tähtsaima kirjanduspreemia, Finlandia auhinna. 1986. aastal sõidab Moskva ülikoolis arheoloogiat õppiv soome tüdruk rongiga Moskvast Ulaanbaatarisse. Sõit kestab nädalaid, mõnes jaamalinnas on peatus mitme päeva pikkune. Tüdruk on ühes kupees 45-aastase palju näinud ja läbi elanud vene mehega, kes joob kõvasti viina ja üritab tüdrukut paaril korral õnneks võtta, aga on pigem ikka vene hing, tutvustab pikkades monoloogides oma keerulist elukäiku ja elufilosoofiat, mis samas iseloomustab hästi ka kogu nõukogude korra segaputru. Koos käivad nad ka linnu avastamas, mehe nõukogude elu tundmisest on tüdrukule palju kasu, eriti sihtpunktis Ulaanbaataris, kus tüdruk soovib näha kaljujoonistusi, aga selgub, et välismaalasi linnast välja ei lubata. Rongis ebameeldivaid hetki põhjustanud mees on Mongoolia absurdis siiski ainus päästerõngas, lausa kodune ja turvatunnet sisendav. Teos kirjeldab palju vene elu eripära, väga poeetilised on pakaselise ilma ja nõukogude absurdi kirjeldused.