Книги, похожие на «Cindy Rinthal, Saa minu kuningannaks»

Kirjanduskonkursi «Bestseller 2015» võidutöö ilukirjanduse kategoorias Saskia ja Ralph satuvad autoavariis eluohtlikku seisundisse, kuid olles jõudnud taevasse Peetruse ette, tekib suur segadus ja Saskia hing saadetakse Ralphi kehas maa peale tagasi. Saskial on 40 päeva aega, et õppides Ralphina poistekoolis, lahendada mõrvajuhtum, mille tunnistaja poiss oli. Samas ei saa ta kaasa ei Ralphi mälestusi ega kogemusi, nii et tal tuleb hakkama saada võõras kehas ja võõras keskkonnas, kus ta mitte kedagi ei tunne. “Puhkus koomas” on kireva sündmustikuga kiiresti kulgev mõrvamüsteerium, kuid ühtlasi ka noore naise eneseleidmise lugu. *** Olen sündinud 1991. aastal Tallinnas. Jutte ja luuletusi olen ma kirjutanud nii kaua, kui mäletan – alguses käsitsi ja trükitähtedega, siis kirjutusmasinal ja lõpuks arvutiga… mis on väga hea tööriist, sest minu käekirja pole võimalik lugeda ja keskaegses kloostris ei oleks keegi mulle kopeerimiseks ühtegi käsikirja usaldanud. Kirjutamise juures köidab mind kõige rohkem see, kuidas minu tegelaskujud hakkavad elama oma elu ning see, mida nemad tahavad, hakkab erinema sellest, mida nad minu arvates tahtma peaksid. Kui ma parajasti ise ei kirjuta, siis loen teiste kirjutatut, otsides sellist raamatut, millega koos saaks veeta aega hommikuni välja. – Helga-Johanna Kuusler -

Joanna Franksi surnukeha leiti Oxfordi kanali Duke's Cut'i nimeliselt lõigult kolmapäeval, 22. juunil 1859 umbes kell pool kuus hommikul.Umbes kell 10.15 ühel 1989. aasta laupäeva hommikul toimetati peainspektor Morse'i keha – tõsi, sugugi mitte surnud – Oxfordi John Radcliffe'i haiglasse. Perforatsiooniga maohaavandi ravi osutus hiljem õnnestunuks.Haiglas paranedes satub Morse'i silma alla Joanna Franksi surmajuhtumi uurimine ja kohtuprotsess ning asja lähemalt uurides kasvab temas veendumus, et kaks meest, kes toona naise mõrva eest poodi, olid süütud …

Nooruke Jeanie Long mõisteti kümme aastat tagasi süüdi viieteistaastase Abigail Manteli tapmises. Nüüd kuulevad Ida-Yorkshire’is asuva Elveti küla elanikud ärevusega, et uued tõendid kinnitavad Jeanie süütust. Rikka isa lõbujanuse tütre Abigaili tapja viibib veel vabaduses.Emma Bennettis äratab säärane uudis taas kord painavad mälestused sellest, kuidas ta leidis tollel ammusel kõledal talvepäeval kraavist oma parima sõbranna surnukeha.Inspektor Vera Stanhope alustab poolsaarel uut juurdlust ja see viib külarahva tagasi aega, mille nad olid lootnud unustada. Suhted hakkavad külas ohtlikult pingestuma. Aga kas kardetakse mõrvarit või iseenda minevikku?Erinevate inimeste lugudega tutvuvas inspektoris tekib kahtlus, et päevavalgele on tulemas nii mõnedki kummalised või koguni jubedad saladused. Ja need kõik võivad olla seotud kunagise mõrvaga – või ka põhjustada uusi kuritegusid.Inspektor Vera meel muutub siin hallis ja tuulises rannakülas pikapeale üsna mõruks, aga ta ei lase ennast heidutada ja leiab viimaks süüdlase. Lõpplahendus on ootamatu ja üllatav nagu ikka.„Lugusid jutustades“ on Vera Stanhope’i sarja teine romaan. Sarja esimene osa „Vareselõks“ ilmus kirjastuses Varrak 2018. aastal.

Autor: Ivan TurgenevKirjastus: FUTU Print OÜ6.77 € SirviVene 19. sajandi kirjandusklassiku jutustuste kogu. Sisu: Liigse inimese päevik Mumuu Sissesõiduhoov Vaikne nurgake Asja Esimene armastus Stepi kuningas Lear Kevadveed Punin ja Baburin

Noor mees Roald Amunds põgeneb elu eest. On 21. sajandi lõpp ja Roald, kõrgelt hinnatud tehnik riigis, mida varjatult juhib võimas tehisintellekt Heylel, on saanud liiga palju teada Gygese sõrmuse nimelise viiruse kohta ning see on talle hirmu nahka ajanud.Sel maal on suur osa inimestest lasknud endale paigaldada aju laiendava mooduli, mis muudab nad tervemaks, targemaks, jõukamaks ja vägevamaks kui teised lihtsurelikud. Nood laiendatud valitsevad kogu riiki ja Roaldi põgenemine ähvardab nende heaolu. Heyleli ärgitusel algab suur inimjaht. Roald satub pagemise käigus tööle kinnisesse saekaatrisse, karastub sealsete rohmakate meeste seltskonnas, õpib enda eest seisma ning kiindub saekaatri omaniku nägusasse tütresse. Peagi muutub aga jalgealune taas tuliseks ning põgenemine jätkub kuni vältimatu vastasseisuni.Filmitööstus on toitnud inimeste fantaasiat piltidega sellest, kuidas tehisintellekt tuleb ja valitsemise üle võtab. Kuidas see tegelikult toimuks? Kas me üldse märkaksime hetke, kui ka mõtlemist allhankena sisse hakatakse ostma? Kaido Tiigisoon on pikka aega töötanud elektrooniliste kanalite arendajana ning kujutab hästi ette, mida ühiskonnale tähendab privaatsuse kadumine ja kui lihtne on tegelikult tänapäeval rünnata kogu inimsugu, ilma et peaks toolilt tõusma. „Kus pingviinid ei laula“ on Tiigisoone esikromaan.