Книги, похожие на «Henning Mankell, Rootsi kummikud»

Kaksikute toimekas ema Liv ootab väga puhkust Devonis, hoolimata sellest et tema ja Matti suhtesse on siginenud ärevaks tegevaid noote. Liv on kindel, et mees on lihtsalt nendega koos puhkama sõitmiseks liialt hõivatud.Bazile meeldib väga terve perega mere ääres käia. Ent kui saabub ootamatu külaline, avastab ta, et minevik ja tulevik kisuvad teda eri suundades.Lahkuminekust toibuv Sofia soovib veeta vaikse suve mere ääres … kuni ta kohtub Baziga ja tema plaanid pööratakse pea peale. Sofia teab, et võtab kõike liiga tormakalt, kuid kas võib olla, et sellest suvest saab alguse midagi uut?Linna jäänud Matt võib Livist ja lastest puudustki tunda, aga kui ilmub välja üks ammune sõber, viib see tema mõtted mujale. Mida teab sõber tema perekonna minevikust?Sedamööda kuidas suvi pingeid üles kruvib, hakkab puhkus mere ääres võtma aina kummalisemaid pöördeid.

Koolitüdruk Karita pageb kodust ning sõidab veebitutvuse ajelsalaja Afganistani. Mõnda aega annab ta endast märku, kuni side katkeb. KuiKarita ema Marion oma 16-aastase tütre jälil Kabuli sõidab, ei aima tategelikult, mis seal ees ootab. Ema tutvub paljude abivalmis inimestega, tänukellele avastab ta nii mõndagi nii tütre kui ka enda kohta. Marionilootusrikas otsing kulgeb läbi erinevate paikade. Tee lahenduseni on parakukõike muud kui sirgjooneline või ohutu.Olen tüdinenud mõistukõnest, mõistatustest, kanoonilistest arusaamatutestlugudest. Mul on villand imelikest kommetest, keerulistest inimestest,eksitavatest vihjetest. Mida ma siin ometi teen, millega ma siin tegelen? Ma eisaa enam isegi aru. Reis, mis algas lootuses taaskohtuda tütrega, on pööranudmu elu pea peale. Terve galerii tegelasi libiseb mu silme eest mööda: Pekka,Ahmad, Uda, Saira, Damien, Jill, Farida … Ainult minu armas tütar puudubkigaleriist. Ainus inimene, keda ma tõeliselt näha tahaksin. Kus ta ometi on?„Pimeduses kulgeb tee“ pälvis kirjastuse Tänapäev 2015. aastaromaanivõistlusel teise koha. Autor on avaldanud erinevate nimede all niidokumentalistikat kui ka ilukirjanduslikke teoseid. “Pimeduses kulgeb tee”on autori esikromaan, mille kirjutamisele kulus viis aastat.

On vana tõde, et sugulasi ja naabreid ei saa valida, nendega peab lihtsalt arvestama; paraku võib see ettenägematuid olukordi, ootamatuid suhteid ja pahandust kaasa tuua. Väljaotsa tee oli alati Eespere õuest läbi käinud ning ka talu uut pererahvast juba paar aastat teeninud. Kui aga võimukas linnadaam Sigrid Lasila Eesperele oma suvekodu rajas, tekkisid naabrite vahel sedamaid nii tõmbe- kui tõukejõud, sest kena välimusega naine oli harjunud nii oma kui ka teisi mehi valitsema. Kujundanud Mari Kaljuste