Книги, похожие на «Ann Cleeves, Ronkmust»

Elsa on koomas olnud viis kuud. Lootus, et ta veel ärkab, on kadunud. Tema pere ja arstid on silmitsi tõsiasjaga, et on aeg lülitada välja teda elus hoidvad aparaadid … Nad ei tea, et viimaste nädalate jooksul on Elsa teadvus osaliselt taastunud; ta kuuleb, mida tema ümber olevad inimesed räägivad, aga ei saa seda neile öelda.Thibault külastab samas haiglas oma venda, kes sõitis purjus peaga surnuks kaks teismelist tüdrukut. Emotsionaalselt segaduses otsib ta rahunemiseks vaikset kohta ja leiab tee Elsa tuppa. Nähes neiut seal rahulikult lamamas, ei suuda noormees uskuda, et ta lihtsalt ei maga.Thibault hakkab Elsat regulaarselt külastama. Õppides neiut tema pere ja sõprade abil rohkem tundma, saab ta aru, et hakkab temasse armuma. Ja kui ta temaga räägib, tundub talle üha enam, et too kuuleb tema iga sõna …Elsa jaoks on Thibault’ külastused nagu sõõm värsket õhku. Lõpuks ometi räägib keegi temaga, nagu oleks ta elus. Paneb ta naerma. Ja annab talle midagi, mille nimel võidelda …Nii algab armastuslugu, mis võib päästa mõlema noore inimese elu …Clélie Avit sündis 1986. a Auvergne’s. Tema 2015. a ilmunud esikromaan „Ma olen siin” (Je suis là), on saanud mitmeid kirjandusauhindu ja on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde.

288 lkReligioosse dimensiooniga teose minategelane on Londoni äärelinnas elav keskealine kirjanik Maurice Bendrix, kes tutvub oma romaanile ainest kogudes kõrgel positsioonil riigiametniku Henry Milesi ja tema abikaasa Sarah’ga. Loominguline uurimistöö muutub aga armastuseks, millele Sarah vastab. Siis lõpetab naine suhte, igasuguse selgituseta.Inglise kirjanik Graham Greene (1904–1991) on tuntud eelkõige romaanide autorina, kuid tähelepanu väärivad ka tema näidendid, lühiproosa, reisikirjad, memuaarid, lastejutud, filmistsenaariumid ja -arvustused. Ta on korduvalt esitatud Nobeli kirjandusauhinna nominendiks. Lisaks religioossetele teemadele kirjutas Graham Greene’i ka poliitikast, rahvusvahelistest suhetest ja spionaažist. II maailmasõja ajal tegutses kirjanik Briti luures ja spioonitöö viis ta mitmetesse vähetuntud paikadesse, mida ta sageli ka romaanides kujutas.

Põikpäine ja ninakas Petrina põgeneb pansionist ja jookseb otse oma eestkostjale krahv Stavertonile sülle. Neiu üllatuseks pole eestkostja vana täispuhutud õlekubu, nagu ta oli arvanud, vaid noor, rabavalt ilus aristokraat ning seejuures kahtlemata kõige külmem ja arrogantsem mees, keda neiu on kohanud. Kuidas Petrina ka ei püüaks, ei lähe tal korda krahvi meelt mahendada. Üksnes neiu kohalolek näib juba krahvi häirivat. Krahv tegeleb oma armuafääridega ja mõtleb neiu võimalikult ruttu abielusse korraldada, et temast lahti saada. Krahvi tahtejõulisel hoolealusel on aga teised plaanid. Sütitatuna krahvi kivisest ükskõiksusest võtab neiu pähe sundida krahvi endasse armuma ja mitte kui noorde lihtsameelsesse plikakesse, vaid kirglikusse küpsesse naisesse.