Книги, похожие на «Robert Silverberg, Tähehiiglaste orjad. Valitud teosed 1»

On aasta 1944, sakslased okupeerivad endiselt kogu Norrat, kuid juba paistab sõja paratamatu lõpp. Ingrid on taas oma isakodus, Barrøy kaljusaarel, paraku täiesti üksi. Ta püüab korraldada oma elu talve künnisel, käib merel kala nõudmas, heitleb iseenda ja oma mälestustega. Ühel päeval saadab meri saareranda mitu ohvrit, kes on pärit merel põhja lastud Saksa laevalt, aga ka pooloimetu mehe, kelle Ingrid elule toibutab. Mõne intensiivse nädala jooksul elab ta läbi eriskummalise armuloo. Mees lahkub peagi, ent Ingridile jääb temast laps, mis mõjub naisele algul ootamatuna, kuid hiljem tõelise õnnistusena. Seda enam, et üheaegselt lapse sünniga lõpeb sõda ja saarele tulevad tagasi need, kes sinna on varem kuulunud – ning elu võib edasi minna.Romaan on põhjamaiselt karge, sündmusterohke, seda iseloomustab omapärane keelekasutus, kujundirikkus. See on loetav ka iseseisvana, kuid mõnede sündmuste ja Ingridi mõttekäikude mõistmiseks on hea taas kätte võtta „Nähtamatud”. ROY JACOBSEN (snd 1954) on tunnustatud Norra kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde, seejuures on temalt eesti keeles ilmunud romaanid „Imelaps” (2010) ja „Nähtamatud” (2014). Käesolev romaan „Valge laam”, mis valmis 2015. aastal, sai autori kodumaal sooja vastuvõtu osaliseks ja tõusis raamatumüügi edetabelite tippu. „Valge laam” on otsene järg romaanile „Nähtamatud”.

Maailma nupukaim detektiiv, Agatha Christie romaanide „Mõrv Idaekspressis” ja „Surm Niilusel” legendaarne tegelane Hercule Poirot naaseb Sophie Hannah’ romaanis „Kingfisher Hilli mõrvad”, et lahendada uus põrgulik müsteerium. Poirot sõidab Richard Devonporti palvel elitaarsesse Kingfisher Hilli elurajooni tõestama, et Richardi kihlatu Helen ei tapnud tema venda Franki. Juba bussis hakkab juhtuma ülimalt kummalisi asju, mis tekitavad Poirot’s kahtlusi. Tema hirmud leiavad kinnitust: esimene mõrv ei jää viimaseks ja tal tuleb hakata kahtlusaluseid ükshaaval välistama. Ajal, kui süüdimõistetud Helenit ootab võllas, püüab Poirot ohtrate keerdkäikude kiuste välja selgitada, kes ja miks õigupoolest mõrvas Frank Devonporti, keda kõik armastasid. Sophie Hannah on rahvusvahelist tunnustust võitnud autor, kelle sulest on ilmunud mitmeid menukaid psühholoogilisi põnevikke. Tema romaane on avaldatud enam kui 51 riigis ja nende järgi on tehtud telefilme. Agatha Christie pärandifondi heakskiidul avaldas ta esimese Hercule Poirot’ romaanina „Monogrammimõrvad” (2014), millele järgnesid „Suletud kirst” (2016) ja „Kolme neljandiku mõistatus” (2018).

Järjes raamatule „Kutsuge ämmaemand“ jätkab East Endispõetajana töötanud Jennifer Worth lugudega 1950ndate Londoni vaesteelust-olust ja neist, kellele ei pakkunud elu muud võimalust kui parandusmaja,kuid kes ennast sellest hoolimata välja rabelesid. Siin on lugu Jane’ist, kesNonnatuse majas koristas: tema sattus parandusmajja juba imikueas ja olioletatavasti aristokraadi vallaslaps. Peggy ja Franki vanemad surid pooleaastasevahega ja lapsed jäid lageda taeva alla … Kõik need lood annavad haaravapildi, parandusmaja varjudest, mis alati neid inimesi saatsid, aga niisamutivisadusest ja hingejõust, mis lihtsatel inimestel raskusi ületada aitas.

Yamina kangestus, kui uus hirmuhoog temast üle uhtus. Elu oli muutunud hädaohtlikuks. Imekaunis noor venelanna oli sunnitud otsima Krimmi sõja aegses Konstantinoopolis sultani haaremis varju hullunud rahvahulga eest, kes oleks ta tükkideks rebinud. Ja kui ka haaremis ähvardas Yaminat oht, mitte küll tema elule, vaid vooruslikkusele, pidi ta taas põgenema.Peidetuna suure idamaise reisikirstu põhja, kanti ta sultani kingitusena laeva pardale. Yamina arvas, et lõpuks ometi on ta kaitstud, kuni kuulis mehe häält, kes võttis sultani kingituse vastu – see oli mees, keda ta põlgas. Pigem läheks ta tagasi haaremisse või lõpetaks oma elu merepõhjas kui oleks laeva pardal selle koletise võimuses.

Helsingis antropoloogiat tudeeriv eestlane Patrik hakkab kirjutama artiklit palju tähelepanu pälvivast literistlikust liikumisest, segust new age'i jüngritest ja vältimatut intellektuaalset maailmalõppu kuulutavast ususektist. Uurimisobjektiga lähemalt tutvudes läheb lugu aga märksa segasemaks, isegi unenäolisemaks.Kristjan Looritsa debüütromaan käsitleb meelelahutusliku põneviku stiilis mõningaid kaasaegse vaimufilosoofia ja analüütilise metafüüsika teemasid.