Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «C. K. Stead, Risk. Sari "Moodne aeg"»
Neli noort naist asutavad Naeruklubi, eesmärgiga ise oma elu põnevamaks muuta. Mille tulemusena eijää pöörased peod, probleemsed ja romantilised suhted vastassugupoolega mitte tulemata. Nagu pisarad,kahetsus ja tragikoomilised lahendused. Tänu üksteise toele, suudavad naeruklubilised rasketestsituatsioonidest üle saada. Sest kui neli kokku hoiavad, siis on see rohkem kui ainult neli.Raamat räägib ajakirjaniku Sandra Greytzi sündmusrikkast eluetapist Saksamaal, kui kaVahemeremaades, imeilusa looduse, kulinaaria ja veinide virrvarris.Läbinud mõned ebaõnnestunud armuromaanid, näib Sandrale, et Christian on see õige. Kas ikka on?Elu sarnaneb vahepeal ahelreaktsioonile. Üks süütuna näiv ettevõtmine vallandab sündmusterea, milletulemus on äraarvamatu.Ja me kulutame ennast ainult, kui püüame midagi muuta.
Võtnud nõuks elada sünget ja rasket elu palgamõrvari seltskonnas, kes päästis ta Mehhiko narkoparuni vangistusest, tahab Sarai õiendada arved vastiku sadisti Arthur Hamburgiga. Tapmiskunstis aga oskamatu ja kogenematu, väljuvad sündmused tema kontrolli alt ning ta on suuremas ohus kui iial varem. Sarai hooletud valikud seavad ta olukorda, kust tagasiteed ei ole. Tema päästja on taas Victor, kelle tunded Sarai vastu pole lahtunud. Kuid mõlemad mõistavad, et pääsemine on kõigest ajutine. Teades, et tüdruk võib astuda mõtlematuid samme, nõustub Victor teda välja õpetama. Aga Arthur Hamburgi parem käsi Willem Stephens ei ole mees, kes kaotusega lepiks. Ta seab endale eesmärgiks Sarai leida ja ta tappa, ning vahendeid ta selleks valima ei pea. Temaga lööb mesti Ordu, kellel on Sarai ja Victoriga omad arved õiendada. Algab kassi ja hiire mäng, kus loota saab vaid iseendale. Victori partner on salapärane rootslane Fredrik, kellega Sarai on korra juba kohtunud. Kas teda võib usaldada? Kelle heaks ta tegelikult töötab? Ja on veel Victori vend Niklas, kes ootab võimalust, et Saraile kätte maksta. “Tapjate seltskonnas” on raamatusari, mis räägib kahest isepäisest palgamõrvarina töötavast vennast ning keerulise saatusega tüdrukust, kelles on samuti tapjaverd. Temast saab neid ühendav lüli. Koos mehega, kelle piinamis- ja ülekuulamismeetodid külvavad kriminaalses allilmas hirmu, võtavad nad enda kanda keerulise ülesande: kõrvaldada maailma vanima ja suurima palgamõrvarite grupeeringu juht ning võtta üle tema äri. Ülipõnev ja dramaatiline, ootamatuid pöördeid ja vastuolusid tulvil sari kompab inimloomuse piire, kirjeldab tegelaste ohtlikku elu kuritegevuse, iha, pettuste, mõrvade ja armastuse võrgustikus.
Anton Pavlovi poeg Tehhov on viidanud, et püss esimese vaatuse seinal teeb pauku viimases. Juhtub aga nii, esimeses vaatuses käivad hoogsad paugud ära ning krimiuurijad Andres Västrik ja Rita Leidpalu olgu targad ning tehtku kindlaks, milline püss hiljem seinale riputada. Sest, vaadake Pärnumaal on igal mehel vintraud kodus ja ka paugu tegemiseks on paljudel põhjus. Kui puud saaksid rääkida…
1) võtke paar banaanilindu; 2) pöörake rüütli pead võllas; 3) ravige oma haavad onguentiga; 4) lahendage mõistatus peast (tźte) või tehke midagi varjualusega (toit); 5) te ei pea midagi riivama, et tulla juulis; 6) kuivatage koera, võimalikult mere lähedal; 7) minnes sinna, võrgutage naine; 8) ja magage temaga; 9) kuni see kõik laiali paisatakse; 10) Või on nii, et meie peakesed seda ei võta. Umbes niisugune, raskesti tõlgendatava sisuga krüptogramm jäi maha kurikuulsast piraadist Olivier Levasseur’ist. See on ainuke teejuht sadu miljoneid maksva peidetud varanduse juurde, mille jälile püüab jõuda Eesti päritolu semiootik Jaagup Vihmasagar koos kahe välismaise kolleegiga. Aarne Rubeni uus põnevusromaan on globaalse haardega: varanduse jäljed viivad mitmele India ookeani saarele. Aarne Ruben on eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta on kirjutanud romaane, mis baseeruvad Eesti 20. sajandi ajalool. Tema tuntuim teos on Volta annab kaeblikku vilet, mis räägib 1905. aasta Vene revolutsioonist, Leninist ja dadaistide liikumisest Zürichis. Aastal 2000 võitis ta teosega Volta annab kaeblikku vilet Eesti romaanivõistlusel esimese koha.
Понравилось, что мы предложили?