Книги, похожие на «C. K. Stead, Risk. Sari "Moodne aeg"»

„Meelespead” on 1940. ja 1950. aastate Hiiumaal hargnevperekonnalugu, mis kirjeldab väikeste inimeste elu ja otsuseid suurteajaloosündmuste keerises. Loo keskmes on tüdruk nimega Ede, kes elabvanavanemate hoole all ja saab koolis stalinistliku kasvatuse, teadmataseejuures midagi oma vanemate saatusest.Traktorist jõllitas suuremõõdulist kullatud raamis Stalini portreed.„Noh, vaata!” uhkustas Luukere. „Vean meie riigi juhti! On ju Stalin!”„On,” nõustus traktorist. „Aga kuhu sa viid ja miks?”„Viin isakese pildi tema tütrele. Kas sa siis pole kuulnud, et Metsakülaselab Stalini tütar, Ede Müller? Saksa perekonnanimega küll, aga missellest.”Tänapäeva 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud „Meelespead” onHelju Petsi viies romaan.

„Lume ja tuha hingus” jätkab Diana Gabaldoni ülipopulaarset „Võõramaalase” sarja.Me kohtume ajarändurist kirurgi Claire Fraseri ja tema vapra punapäise abikaasa Jamiega taas aastal 1773 Põhja-Carolina südamaal – tsivilisatsiooni äärealal, sõja künnisel ja poliitiliste keeristormide tõmbetuultes.Ajaränduritena teavad Claire, tema tütar Brianna ja väimees Roger MacKenzie iseseisvussõja tulemust, aga astuda võitjate poolele liiga vara oleks surmavalt ohtlik. Fraseritel ja MacKenziedel tuleb karta relvastatud indiaanlasi, isehakanud rahvakaitsekomiteesid, kuninga sõjaväge, vaenulikult meelestatud presbüterlasi, reetlikke tuttavaid ja … mõrtsuklikku emist.

Ann Cleevesi seitsmendas Shetlandi-seeria romaanis tuleb lugejale tuttaval tandemil, Willow Reevesil ja Jimmy Perezil, kellele seekord varasemast tarmukamalt sekundeerib ka Sandy Wilson, taas lahendada mitme ohvriga mõrvamüsteerium. Sündmuste jada käivitub seekord loodusõnnetusest, ulatuslikust maalihkest, mis sümboolselt katab midagi kinni, teisalt aga toob ka midagi esile. Uurijad ekslevad mitmesuguste võimaluste rägastikus, lisaks vajavad selgitamist ka nende isiklikud suhted. Nagu ikka, juurduvad kuriteod mineviku eksimustes, mis viivad valede valikuteni olevikus.

Viimase suure sõja päevil alustavad oma teekonda läände, igaüks ise ajal ja erinevatel põhjustel, kolm eestlast – kodumaad kaitsta ihkav nooruk, põgenemisteekonda pildistav eraklik fotograaf ja kahe lapsega sõja jalust põgenev ema. Sõjakeerises põimuvad nende saatused vahetevahel, et varsti taas lahkneda. Koju tagasi jõuab siiski vaid üks. Kelle vastu neist oli saatus kõige armulisem?