Книги, похожие на «Aare Kristoforos Arndt, Ringtee laotuses»

Luulet 2020. aastast

See on minu esimene luuleraamat, millest leiad 108 luuletust. Eraldi loetuna on nad justkui verstapostid teekonnal, leidmaks ühisosa kõigi meile antud päevade vahel. Teisalt jagunevad nad kuueks peatükiks, millest igaüks keskendub kõige olulisemale, mis koosmõjus vormivad meist terviku. Kõigepealt minaolemise kese ja ankur, siis me keha ja selle keha tervis, jätkuks suhted ja seosed ning loomulikult raha mõju meile ja meie mõju rahale.Luuletuse kirjutamine aitab asjadest aru saada, luuletuse lugemine omakorda, selles leiduva praktilist väärtust näha. Nii saab luuletusest Õpetaja, kaaslooja ning väsimatu inspireerija. Ta saabub kingitusena ja autori ainus kohustus on ta kirja panna ja siis kaante vahele toimetada, viimaks teda paljudeni – ka sinuni. Autor

Kes või mis on krümitor? Selliselt kõlas ainuke küsimus, mille olen kunagi Mnemoturniiri tarkadele saatnud. Tuleb tunnistada, et targad ei mõistnud vastata, küll aga valisid raske püstituse saate parimaks küsimuseks. Üks krümitor on nüüd siin. Või on neid mitu? Loodetavasti pole vastus väga kaugel. Olen viimase üheksa aasta jooksul olnud osaliseks mitmetes ühisteostes – teine kaardipakk koos Triin Soometsa, Elo Viidingu, Asko Künnapi ja Jürgen Roostega, libavikerkaar Asko ja Jürgeniga, ajaraisuromaan “Sigalahe suvi” Jüri Pinoga, jõulusalmivihik Jürgeni ja Wimbergiga, kirjandusõpik Kirsi Rannaste ja Priit Ratassepaga jne – ning avaldanud pudinaid ja vidinaid siin ja seal, aga päris oma raamatut pole ammu teinud. Teos muudkui tekkis ja tekkis omasoodu. Välja kukkus ikkagi krümitor. Krümitori hingeelu paremaks mõistmiseks lisasin sissejuhatuse, mis seisab koos varasemates raamatutes ilmunud valitud värsistustest. Mõned polegi ilmunud, on lihtsalt varasemad. Ja krümitorist välja juhatavad meid jorinad. Nii ongi. Tuld! K.M.S.

Erinevatel aegadel olen kirjutanud luuletusi, mis on aidanud mul mõtestada oma elu naisena ja ajaliku inimesena. Käesolev on mu teine luulekogu. Selles on määravaks hüpe ajatusse – kord kui piiremurdev tõuge, kord kui aegluubis, olemise ja mitteolemise ühesuses hõljumine.Luuleridu vääristavad tekstidega sulanduvad Piret Smagari gravüürid, mis panevad mind mõtlena, et igavaiku hämarail eksiradadel valgus ongi ainuke vastus.