Книги, похожие на «Helen Käit, Riigikogu liikme Märten Moksi salajane elu»

Buclingtoni hertsog on elevil ja rõõmus, kui saab teada, etAustria keisrinna Elizabeth tuleb Inglismaale ja peatub nädal aega temaesivanemate majas, et minna siis edasi Towcesteris üüritud majja krahvSpenceri koertega jahti pidama. Hertsogile meenub, et kui keisrinna viimatiInglismaal käis, olid tal oma hobused kaasas ja mees otsustab valitsejannatüllatada, ostes tema saabumise puhuks Ungarist hobuseid. Hertsog kavatseb ise Ungarisse sõita, ent kuninganna saadab ta enda esindajanaTaani ühele tähtsale tseremooniale. Leskmehest hertsog oli nõustunud omaainsa tütre leedi Aletha Ungarisse kaasa võtma ja neiu on reisi ärajäämisetõttu äärmiselt pettunud. Hertsog saadab enda asemel Ungarisse omausaldusväärse mõisavalitseja, kes hoolitseb kodus kõikide tema tallide eest.Kohe, kui hertsog on lahkunud, otsustab leedi Aletha, et keegi ei takista talUngarisse sõitmast ja ta kavatseb end näidata alles Calais'-Viini rongis, kushertsogi mõisavalitsejal oleks teda võimatu tagasi Inglismaale saata.

Haarav romaan kaduma läinud lapsest, ema saladusest ja ühest kuldsest suvest.On aasta 1958 ja Londonis elav Elizabeth Holloway saadetakse suveks Hartlandi Shaw perekonna ilusasse jõukasse maamõisa Sussexi rannikul. Armsa ja kogenematu Elizabethi silmis kehastavad Shaw’d moodsa ja kalli elustiili tippu ja võõrustajad kohtlevad teda kui ühte endi hulgast. Ent kui Elizabeth armub, ei hoiata keegi, et tema unistused on ohtlikult naiivsed.Nelikümmend aastat hiljem leiab Elizabethi tütar Addie oma ukselävelt võõra naise, kes väidab end olevat ta kaksikõde. Esialgu keeldub Addie seda uskumast – kuni ta armastatud isa tunnistab, et tema sündimisega seotud asjaolud pole päris sellised, nagu naine on senini uskunud. See avastus paneb Addie kahtlema kõiges, mida ta arvab teadvat tollest säravast, kuid probleemsest naisest, kes oli ta ema. Ja kui reis viib nad tagasi Elizabethi minevikku, tõmbavad Addie ja ta uus õde Phoebe katte erakordselt loolt, mis räägib nende ema saladusest, kaotsiläinud lapsest ja kuldsest suvest, mis muutis kõike.

Tihti vene Jules Verne’iks kutsutud Aleksandr Beljajevi esmakordselt eesti keeles ilmuv seikluslik fantaasiaromaan. Õigusega tuntuimate Atlantise hukust rääkivate teoste hulka kuuluvas romaanis näeme kahte erinevat ajaplaani: Beljajev kirjeldab lugejaile Atlantise tsivilisatsiooni pärandi avastamist Atlandi ookeani põhjast 20. sajandi alul, kuid jutustab ka põneva ja dramaatilise loo Atlantise kontinenti tabanud looduskatastroofist, viimasest Atlantise inimeste põlvkonnast, orjade ülestõusust, traagilisest armastusest ning hiiglasliku laevastikuga ookeanisügavustesse vajuvalt mandrilt põgenemisest. «Ühe ööga lakkas Atlantis olemast. Selles kohas, kus oli seisnud õitsev Õndsate Saar, hakkas hullumeelse pöörisena ringi kihutama hiiglaslik veekeeris, mis ületas suuruselt suurimaidki mandreid. Tuli ja aurud tungisid sellest läbi ning kasvasid veest ja tulest koonusteks. Pikapeale see vee ja tule võitlus vaibus, kuni ookeanitasandik hukkunud Atlantise kohal rahunes ja täitus üleskerkinud puutüvede ning inimeste ja loomade laipadega.» Orpheuse raamatukogu. Tõlkinud Kati Karu.

Üsna tavaline noormees Jeffrey satub oma multimiljonärist isa kutsel Kasahstani asustamata umbsoppi, tohutusse akendeta tehnoloogilisse kompleksi, kus ülirikkad inimesed lasevad end külmutada, et võita surma ja ärgata kunagi paremasse tulevikumaailma. Jeffrey kasuema Artis, kes põeb ravimatut haigust, soovib end külmutada. Hiljem, suutmata leinast üle saada, laseb end külmutada ka Jeffrey isa. Lugu kirjeldabki Jeffrey püüet toimuvat mõista ning inimese ja maailma suhet meie kõrgtehnoloogilisel ajastul.„Null K” on mitmekihiline ja mõneti irooniline romaan tänapäeva maailmast, religioonist, võõrandumisest, maailma lõpust, südametunnistusest ja surmast. Teose keskmes on inimese püüdlused ja unistused ning suutlikkus maailmast või ka iseendast aru saada.Don DeLillo (snd 1936) on USA kirjanik, näitekirjanik, stsenarist ja esseist. 2016. aastal ilmunud „Null K” on autori 16. romaan. Eesti lugejale pole DeLillo tundmatu: tema romaani „Valge müra” (1985) eestindus ilmus 2005. aastal.„Keel, millega DeLillo kui tahes irooniliselt või siiralt kujutab nüüdisaegset tehnokultuurilist võõrandumust, on esteetiliselt absoluutselt nauditav ja kirjanduslikult väga kõrgel tasemel.” Jaak Tomberg, Sirp