Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «Avo Kull, Reporter»
Viimase suure sõja päevil alustavad oma teekonda läände, igaüks ise ajal ja erinevatel põhjustel, kolm eestlast – kodumaad kaitsta ihkav nooruk, põgenemisteekonda pildistav eraklik fotograaf ja kahe lapsega sõja jalust põgenev ema. Sõjakeerises põimuvad nende saatused vahetevahel, et varsti taas lahkneda. Koju tagasi jõuab siiski vaid üks. Kelle vastu neist oli saatus kõige armulisem?
Michel Houellebecq on kirjutanud: „Ma usun vähesesse, kuid see-eest väga sügavalt. Ma usun piiratud kuningriigi võimalikkusse. Ma usun armastusse.”„Serotoniini” peategelane kiidaks need sõnad kahtlemata heaks. Tema lugu viib meid läbi Prantsusmaa, kus traditsioonid on jalge alla tallatud, kus linnad on muutunud elamiskeskkonnana väljakannatamatuks ja kus hävingu servani viidud maapiirkonnad on valmis mässu tõstma.Ta räägib oma elust, tööst põllumajandussektoris, sõprusest, nii palju kui see veel võimalik on, noorpõlveideaalide kokkukukkumisest ja meeleheitlikust lootusest võita tagasi kadunud armastus.„Serotoniinis”, mida peetakse Houellebecqi romaanidest kirjanduslikult üheks tugevamaks, räägib autor maailmast, mis ei tunne enam headust ega solidaarsust ning mida raputavad muutused on kontrolli alt väljunud, kuid samuti süümepiinadest ja kahetsusest.
Laguna valla rabametsas leitakse mahalastud põdravasikas ja kohaliku jahimehe laip. Olukord tundub kahtlane, kuna taparelvad on kadunud ja sündmuskohalt ei leita ainsatki jälge. Juhtumiga hakkab tegelema uurija Ira Tever. Peagi saab selgeks, et vallaelanike minevikku katab saladuseloor ja pea igal neist võis olla soov metsast leitud mehega arveid õiendada. Ira peab välja selgitama, kas esialgu seletamatuna näiva mõrvamüsteeriumi ajendiks võisid olla mehe rohked armusuhted, ammune konflikt naabritega, jahimeeste omavaheline rivaalitsemine või veel midagi muud. "Kaks lasku" on kolmas raamat Ira Teveri juhtumite sarjast. «Tüdruk mäelt» ilmus 2014 ja «Mees puukastis» 2015.
Reeli Reinausi uue raamatu sündmused leiavad aset tänapäeva Hiiumaal, kuid noorte peategelaste elu ja suhteid mõjutavad oluliselt ammused salapärased sündmused, millesse olid segatud Suuremõisa aadlik Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg ja tema alluvuses töötanud kapten Carl Johan Malm.Miikael tuleb Hiiumaale seletust otsima painavatele unenägudele ja kummalisele ettekuulutusele, et teda seob saarega verevõlg. Teda abistab sensitiivsete võimetega Vika, kellel on aga saare ja poisi aitamisega hoopis omad plaanid. Samal ajal püüab Ingel maksku mis maksab oma teadmata kadunud poiss-sõbra jälgi ajada. Ja Ingli sõbranna Saara ei tea ise ka täpselt, kuidas ta äkki nende peadpööritavate sündmuste keskele on sattunud.Noortepõnevikuga „Roosi märgi all” jätkab üks eesti tunnustatumaid noortekirjanikke Reeli Reinaus Eesti ajaloo ja rahvapärimuse tutvustamist noorele lugejale. Raamatust leiab nii romantikat, saladusi kui ka kriminaalsust, samuti paraja portsu paranähtusi. Tegemist on põneva kokteiliga, mis hoiab noort lugejat oma kütkes kuni viimase lehekülje viimase reani.
Kui peaksite oma elu kokkuvõtmiseks valima viis inimest, kes nad oleksid? Mida ütleksite toostiks, kui tõstaksite neist igaühe auks klaasi? Ja mida saaksite lõpuks teada enda kohta, kui kõik on öeldud?
Ühel juunikuu laupäevaõhtul tellib Maurice Hannigan Rainford House’i hotelli baaris viis erinevat jooki. Iga toostiga tervitab ta enda jaoks olulist inimest, jutustades nende kaudu loo oma elust, kahetsusest ja vaenust, armastusest ja õnnestumistest.Süü ja kadeduse, vääritimõistmiste ja valede võrku põimitud naabrite ja perekonna lugu on huvitavalt ajatu, justkui tahaks autor öelda, et elulõksud ei muuda tegelikult väga palju selles, mis on inimloomusele omane. Liigsesse nostalgiasse ja kurvameelsusse kaldumata ohjab Griffin meisterlikult üsna keerulist süžeed, luues luust ja lihast tegelaskujud, kes ei jäta lugejat ükskõikseks. Ta oskab hoida parajalt pinget vaheldumisi mitmel ajareal kulgevas narratiivis.
Anne Griffin on John McGaherni ja Hennessey New Irish Writing kirjandusauhinna võitja. Tema lühilugusid on teiste seas avaldanud The Irish Times. Ta on töötanud Waterstonesi ettevõtetes nii Dublinis kui ka Londonis ja lisaks erinevate heategevusorganisatsioonide juures. Dublinis sündinud Anne elab koos abikaasa ja pojaga Iirimaal Mullingaris. „Kui kõik on öeldud“ on tema esikromaan.
Ühel juunikuu laupäevaõhtul tellib Maurice Hannigan Rainford House’i hotelli baaris viis erinevat jooki. Iga toostiga tervitab ta enda jaoks olulist inimest, jutustades nende kaudu loo oma elust, kahetsusest ja vaenust, armastusest ja õnnestumistest.Süü ja kadeduse, vääritimõistmiste ja valede võrku põimitud naabrite ja perekonna lugu on huvitavalt ajatu, justkui tahaks autor öelda, et elulõksud ei muuda tegelikult väga palju selles, mis on inimloomusele omane. Liigsesse nostalgiasse ja kurvameelsusse kaldumata ohjab Griffin meisterlikult üsna keerulist süžeed, luues luust ja lihast tegelaskujud, kes ei jäta lugejat ükskõikseks. Ta oskab hoida parajalt pinget vaheldumisi mitmel ajareal kulgevas narratiivis.
Anne Griffin on John McGaherni ja Hennessey New Irish Writing kirjandusauhinna võitja. Tema lühilugusid on teiste seas avaldanud The Irish Times. Ta on töötanud Waterstonesi ettevõtetes nii Dublinis kui ka Londonis ja lisaks erinevate heategevusorganisatsioonide juures. Dublinis sündinud Anne elab koos abikaasa ja pojaga Iirimaal Mullingaris. „Kui kõik on öeldud“ on tema esikromaan.
Понравилось, что мы предложили?