Книги, похожие на «Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski, Reis Tjan-Šani»

Kui ma 2008. aastal esimest korda Reykjavíki külla tulin, oli mul tunne, nagu oleksin siin kunagi varem käinud. Kas unes või lapsepõlve uitmõtetes. Kõik on täpselt nii, nagu vaja. Nii kord ja lohakus kui töö, looming ja lõbu olid õiges vahekorras. Silmapilkne usaldus ja vahetud inimsuhted ning turvatunne, mis ei tee mitte uimaseks, vaid tõotavad üha uusi seiklusi. Looduse rohmakas ilu, mille hindamine nõuab koolitatud silma. Kuigi mu elu ei ole kunagi olnud rahulikum ja stabiilsem kui praegu, pärast kaht aastat kohanemist, on argisemgi päev kuidagi teatraalne. Ehk on see kõigest minu välismaalase kõrvalpilk, mis laseb sellel nii paista. Olen aga üsna kindel, et islandlased on maailma parimaid elukunstnikke ja neilt on selles osas palju õppida.

Pommiplahvatusest polaarjoonel, porodest ja pohmellist rääkimata Minu jaoks on mõlemal pool polaarjoont Vene Kaug-Põhja ja Siberi piiril, Põhja-Jäämere ääres paiknev Neenetsimaa saanud kohaks, mille otsa olen hakanud komistama. Olen sealkandis käinud viis korda. 1961. aastal lõhati Novaja Zemljal Tsaar-pommiks kutsutud vesinikupomm. Lõhkamiseks püüti leida selline koht, kus kahju oleks võrdlemisi väike – kolm neljandikku mõjuringist jäi Põhja-Jäämerele ja üksnes ülejäänu Euraasia mandrile, Neenetsi- ja Taimõrimaale. Suuri asulaid see niiviisi ei riivanud, hajusalt elavaid neenetseid ning nende porokarju aga küll. Kaua ei osanud ma aimatagi, et olin isegi selle ilmkärakaga kaude seotud. Nimelt puurisime aastal 1976 Neenetsimaa sääserohkes tundras harvadesse mändidesse auke ja võtsime proove. Rahuldusin lihtsa seletusega, et uuritakse ilmastikuolusid viimasel poolsajandil. Alles hiljem sain teada – noid proove läks tarvis, et määrata, kui kaugele ulatus Tsaar-pommi radiatsiooni- ja plahvatuslaine ning millise intensiivsusega oli kiiritus. Tundsin, et minu kohus on sellest maailmale rääkida. Olev Remsu

Sarja viienda raamatu rännud viivad kahte lahutamatuteajaloosidemetega ühendatud riiki – Austriasse ja Saksamaale. Külastame kaunist klassikalist Viini ja Mozarti linna Saltzburgi. Käime äraka Obersalzbergis, kus kunagi oli killuke seda ajalugu, mille üle sakslaseduhked ei ole – Hitleri esindusresidents Berghof. Edasi viib reis Baierimaapealinna Münchenisse, Kölni ning nukra saatusega Dresdenisse. Reisi lõpetameBerliinis legendaarsel Kurfürstendammil – ühel noist maailmalinnadetänavatest, mis iial ei maga.

Tuntud ja armastatud raadiohääle Helgi Erilaiu saadetest „Ajajälg kivis” tuttavad lood on nüüd saanud raamatuks. Esimene kogumik sisaldab ajaloolisi lugusid elust ja inimestest Prantsusmaal.Enamik neist jutustab autori jaoks nii imepärasest Pariisist, aga põikame kaPrantsusmaa põhjarannikul asuvale Mont-Saint-Micheli kloostrisaarele,Vahemere-äärsesse Côte d’Azuri suvituspiirkonda ning sajandite jooksulkäest kätte käinud Strasbourgi, mis Euroopa jaoks nii tähtis on. Lõpetuseksteeme väikse ekskursi Monaco vürstiriiki, mille ajalugu on Prantsusmaagatihedalt seotud.