Книги, похожие на «Jack London, Raudne kand»

Pole tunnistajaid, pole jälgi, pole laipa.Eduka psühhiaatri Viktor Larenzi elu lõpeb päeval, mil müstilistel asjaoludel kaob tema 12-aastane tütar Josy. Ta tõmbub üksindusse, elades kõrvalises suvemajas. Neli aastat hiljem tuleb tema juurde kaunis tundmatu naine – kirjanik, kes väidab, et kõik tema raamatute tegelased muutuvad tõelisteks. Tema hallutsinatsioonides ilmub talle ikka ja jälle väike tüdruk, kes kaob niisama jäljetult, nagu kadus Josy. Raviseansid muutuvad järjest dramaatilisemateks ülekuulamisteks. Salapärane naine pole see, kes ta väidab end olevat.Sebastian Fitzek (snd 1971) on Saksa edukaim psühholoogiliste põnevike autor. Pärast debüütromaani „Teraapia“ (2006) ilmumist on kõik tema teosed menuraamatute nimekirjade tipus. Tema raamatuid on müüdud üle 10 miljoni eksemplari ja tõlgitud 25 keelde ning need on aluseks mitmetele filmidele ja näidenditele.Esimese Saksa autorina tunnustati Sebastian Fitzekit Euroopa kriminaalkirjanduse auhinnaga Ripper Award. Fitzek elab oma perega Berliinis.„Teraapia“ on thriller, mis konkureerib Hitchcocki looduga!

Idüllilisse Wrides Parki Inglismaal ilmub ühel hommikul jultunud käitumisega võõras, kes nimetab ennast Dengoks. Kaks nädalat hiljem avastab metsaülem kraavist tema vägivallatunnustega laiba ja see sündmus purustab krahvkonnal lasunud unise rahu.Ainus, kes suudaks Dengo isiku tuvastada, on Wrides Parki peremees mr. Nicholas, kuid ta laseb ennast pigem mõrvas süüdistatuna arreteerida, kui nõustub tõtt rääkima. Ja siis selgub, et mr. Nicholasi enda välismaal veedetud minevik on sama salapärane. Ka tema hingel lasub saladus, mis andis Dengole võimaluse teda šantažeerida.Loosse asuvad selgust tooma mr. Nicholasi sekretär Ronald Camberwell ja endine Scotland Yardi inspektor Chaney.

Eduard Vilde 1892. aastal kirjutatud naljajutt.

Jakob Mändmetsa novell, mis ilmus esmakordselt 1956. aastal, 26 aastat peale kirjaniku surma.

„Pariislased“ algab Prantsuse revolutsiooni koidikul ja lõpeb tänapäevaga, mõnikord põigatakse aga ka keskaega ja eelajaloolisse minevikku. Graham Robb jälgib linna laienemist ühelt Seine’i saarelt, mis oli koduks pariiside hõimule, praeguste eeslinnadeni, mis ajavad tänapäeval suurema hirmu nahka kui noil aegadel, mil seal luusisid ringi maanteeröövlid ja hundid. Autor on loonud omamoodi miniatuurse „Inimliku komöödia“ Pariisist, milles linna ajaloole heidavad valgust tema elanike tegelikud kogemused. Kõik lood on tõesti sündinud ja igaüks neist moodustab omaette terviku, ent leidub ka vastavusi ja ristumisi – nii otseseid kui müstilisi –, mis täidavad ajaliste ja ruumiliste maamärkide rolli.