Книги, похожие на «Mart Juur, Andrus Kivirähk, Rahva Oma Kaitse 25»

Autor ja tema reisikaaslane on moodsad inimesed, kes otsivad võimalusi hinge- ja meelepuhastuseks ning kiikavad tänu autori elupagasile ja -kogemusele ka minevikku. Just vaade minevikku – läbi Onu Bellaks olemise prisma – moodustab teose selgroo. Autor võtab endale jutuvestja rolli ning kohati tundub, et tal pole aega lõpmatult flirtida lausvalede ja fantaasialennuga.Peeter Oja: “See raamat on eriline mitte ainult ajalookäsitluse, vaid ka värvikate kirjelduste poolest, mis annavad aimu, kuidas eesti inimesed XX sajandi lõpus oma meelt lahutasid.”Mart Juur: “See raamat on nagu India ilma kõhulahtisuseta, Egiptus ilma terroristideta, Kreekamaa ilma eurota. See on rännak sinus eneses.”

Tere tulemast emme maailma!Emme rüblikust poeg Peter on oma iPhone’iga kokku kasvanud, nagu ühendaks neid nabanöör. Puberteediikka jõudnud Jane on võtnud kindlalt pähe Instagramis staariks saada. Issi käib aga aina tihedamini eksootilistel ärireisidel …Pinged emme abielus kasvavad, lapsed muutuvad aina pöörasemaks ja maja kipub igast otsast lagunema. Ainult Judgy, Uhke ja Üllas Terjer, jääb ustavaks. Lisaks ootavad emmet uued väljakutsed, sest ta asub tööle trendikas start-up’is. Lisaks sellele, et 42aastasena pole kuigi lihtne kott-toolist mingigi väärikusega püsti saada, on ta endast suutnud jätta kolleegidele (kogemata) mulje kui vallalisest peoloomast, kes elab üksnes tööle ja lõbudele ega tea midagi lastekasvatamise muredest ja rõõmudest.Kas emme tuleb toime? Kas ta suudab säilitada ma-olen-nii-lahe fassaadi tööl ja hoida pere koos? Ja mis veel olulisem, kas ta leiab aega mõne lõdvestava veiniklaasi jaoks?Kuramuse tõenäoliselt mitte.Järg raamatule “Miks emme joob”

Värvikas ja humoorikas tagasivaade nõukaaega, kus poeletid olid tühjad, valitses defitsiit ja talongimajandus. Vana Tallinna liköör oli „kõva valuuta“ ja vajalikke asju tuli hankida tutvuste kaudu. Sel ajal oli hinnatud ametimees varustaja, kes kasvõi läbi tule ja vee kõik tööks vajalikud materjalid kohale pidi toimetama. Elukogenud varustaja muhedad memuaarid varustamise „peenest kunstist“ ja nõukaaja groteskidest.

Ärge parem küsige, mitu nalja „Kõlu kullas" on – keegi pole neid jaksanud kokku lugeda. Võibolla kümme tuhat? Igatahes ühtede kaante vahele need ei mahtunud, tuli kaks köidet teha. Et lugejat kuidagigi järje peal hoida, on naljad teemade kaupa grupeeritud ja tähestiku järjekorras esitatud. Eriteade heledapäistele: blondiininaljad leiab B tähe alt.